Siim Kaasiku kolumn: rahvahääletusel on koht, aga mitte parima valimisel

2017. aastal valiti aasta parimaks meessportlaseks Ott Tänak. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Ilmselt mäletavad kõik spordisõbrad möödunud aastat, kui spetsialistide poolt Eesti parimaks meessportlaseks valitud Nikolai Novosjolov jäi rahvahääletusel nullile ja viimasel hetkel valikusse lisatud Ott Tänak Kristjani koju viis. Meedia tituleeris parima sportlase valimise populaarseima sportlase valimiseks. Luges emotsioon, mitte tulemus.

Aasta varem jäi sarnase stsenaariumiga Eesti aasta parimale sportlasele antavast Kristjanist ilma 2016. aasta EM-pronks ja olümpiamängude kettaheite viies mees Gerd Kanter ning valituks osutus olümpiafinaalis jooksnud Rasmus Mägi. Toona saigi tegelikult selgeks, et kehtiva formaadi puhul, kus sõnaõigus on ka rahval, ei ole tiitlivõistluste tulemused enam määrava tähtsusega.