Lehis: pole vahet, kas kaotan ühe või kümne torkega, häbi on niikuinii

Tallinna Mõõk. Foto: Tairo Lutter

Euroopa meistri Katrina Lehise ja EM-pronksi Julia Beljajeva teekond kodusel MK-etapil «Tallinna mõõk» lõppes hiinlannade käe läbi juba 32 parema seas. Kõrvuti radadel vehelnud eestlannade kaotused olid aga erinevad – Beljajeva alistus Rio olümpiapronksile Yiwen Sunile lisaajal 5:6, Lehis kaotas 5:15 Chengxi Xule.

Et hiinlannad on ebamugavad vastased, teadis Beljajeva ette.

«Tean, et ta on hästi passiivse vehklemisega ja kõik tema matšid on sellised, et ta istubki kogu aeg kaitses, samas torkab hästi kätte. Kõike seda ma tean, aga seda on rajal raske teostada,» selgitas ta.

Beljajeva sai seisul 5:5 küll prioriteedi, ent kiirustas enda sõnul liialt. «Närvid olid liiga pingul, pidin natuke teda ootama. Kartsin, et tema torkab mind enne, sest mul oli prioriteet ja läksin ise torke peale välja. Praegu tekib juba mõte, et äkki ma poleks pidanud seda tegema,» ütles ta.

Lehis jäi Xu vastu 1/16-finaalis kiirelt 0:4 kaotusseisu ning sealt enam välja ei roninudki.

«Nägin, et ma ei saa talle pihta!» rääkis Lehis. «Üritad ja üritad, aga vastane saab ainult kontratest punkte. Mõtlesin, et kuidas ta ikka igast asendist ära torkab. Olin enda peale tige,» sõnas Lehis.

Mõnes mõttes on Lehis ja Beljajeva kohad vahetanud. Mullu hooaega suisa maailma hooaja edetabelijuhina alustanud Beljajeva on langenud nüüd 20. kohale, mis tähendab, et üle aasta peab 26-aastane vehkleja alustama turniire alagruppidest. Lehis seevastu on tõusnud maailma edetabelis kaheksandale kohale ja alustas võistlust alles täna.

«Ausalt öeldes mulle sobib isegi alagrupiturniiril rohkem vehelda. Samas tõesti, eile oli 250 osalejat, päris suur šanss on, et vastane on ebamugav ja kaotad (Nõnda juhtus eile Irina Embrichi, Erika Kirpu ja Nelli Differtiga - toim.) Samas paneb see pinge sind võitlema, vehklema ja mõtlema. Minu jaoks oli see väga kasulik,» hindas Beljajeva.

Mis vahet seal on, kas kaotan ühe või kümne torkega, häbi on niikuinii

Lehise sõnul on mõlemal omad plussid ja miinused. «Eile oli päris hullumaja, sest võistlejaid oli nii palju. Mul selles suhtes vedas, aga isegi kui peaksin vehklema juba alagrupis, on see võistluste osa ning seal polegi midagi teha.»

Milline kaotus jääb epeenaistel rohkem hinge kriipima? Napp või mitte, kaotus on kaotus.

«Nad on mõlemad hullud, ma isegi ei tea, mis on hullem. Kui kaotad ühe torkega, siis hakkad mõtlema –miks nii oli? Äkki võinuks midagi teisiti teha. Kui olen aga suurelt kaotanud, on mul pärast häbi olnud. Aga iga kaotus on hull. Kaotus on kaotus, ühe punkti või kümne punktiga, tulemus on sama,» sõnas Beljajeva.

«Mis vahet seal on, kas kaotan ühe või kümne torkega, häbi on niikuinii,» lisas Lehis.