Shaquille O'Neal meenutab: olen ilmselt ainus mees NBA ajaloos, kes ei pidanud meeskonnaga trenni tegema

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aasta oli 1992, kui Shaquille O’Neal alustas oma karjääri NBAs, mis kulmineerus nelja meistritiitli ja Atlanta olümpiakullaga. «Ma ei arvanud, et olen selleks valmis,» tundis mees aga algul NBA osas aukartust.

O’Neal sulges ülikooliukse enda selja taga aasta enne seda, kui see oleks ta selja taga kinni löödud ja jäi ootama noormängijate valikut ehk drafti. Sealne paremusjärjestus loositakse ning 1992 kuulus esimene valik Orlando Magicule.

«Umbes 30 minutit (pärast loosimist) saan ma kõne. Teisel pool toru oli Rich DeVos. «Tere, Shaqulle, ma olen härra DeVos, Orlando Magicu omanik. Me sooviksime su siia lennutada.» Ma ei teadnud toona eralennukitest midagi, ütlesin et ma saaks tulla Southwesti või Deltaga … Ta ütles, et ei-ei, me võtame su peale! Ma nägin esimest korda eralennukit,» muheles O’Neal ajas tagasi minnes.

Kui O’Neal Floridasse kohale jõudsid, tahtsid Magicu treenerid tema oskusi väljakul näha. Mees-nagu-mägi ei olnud sellega nõus. «Ütlen alati oma lastele, et ma olen ilmselt ainus mängija ajaloos, kes ei pidanud meeskonnaga treenima,» rääkis ta. «Ma ütlesin väga viisakalt, et vabandust, härrad, aga ma ei pea trenni tegema, sest kui ma siia tulen, siis ma annan kõigile aimu, mis tüüpi mängija olen ja mida olen siia tegema tulnud. Nad siis vastasid, et meile meeldib see enesekindlus. Sa ei pea meiega trenni tegema. Võtame su niisamagi.»

Sealjuures pärast draftis valitus osutumist Magic enam meest eralennukiga kohale ei toonud. «Ma sõitsin autoga – mul oli veinipunane Ford Explorer,» muheles O’Neal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles