/nginx/o/2011/11/23/849812t1hb542.jpg)
«Kui midagi on korra juhtunud, võiks see ka teist korda juhtuda,» avaldas kaks aastat tagasi esimese eestlasena MK-etapil pjedestaalile jõudnud laskesuusataja Roland Lessing, et loodab algaval hooajal vähemalt ühel võistlusel kolme parema seas olla.
Lessing usub tõusmist MK-sarja poodiumile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Humoorikate väljaütlemiste poolest tuntud Lessing oli ka tänavusel laskesuusatajate hooajaeelsel pressikonverentsil sõiduvees, alustades oma sõnavõttu läti keeles. Teatavasti on koondise peatreener Maris Cakars lätlane. «Tahtsin õhkkonda natuke vabamaks muuta,» selgitas Lessing hiljem muheledes, miks ta sellise tervituse valis.
Nädalavahetusel avavad Eesti koondislased ametlikult uue hooaja, võisteldes lumepuudusel Idrest Östersundi viidud IBU karikasarja avaetapil. Varasemaga võrreldes on aga koondis läbinud väikese uuenduskuuri – senine liider Eveli Saue otsustas võtta vaheaasta, Priit Narusk ja Sirli Hanni lõpetasid karjääri, Kadri Lehtla aga esialgu MK-etappidele ei kipu.
See aga tähendab, et naisteklassis on meil praegu välja panna vaid 21-aastane Kristel Viigipuu, noorematel tüdrukutel, näiteks Daria Jurloval ja Grete Gaimil tuleb MK-sarja pääsemiseks esmalt norm täita. Seega moodustavad koondise põhituumiku hoopis mehed, eesotsas vanameistrite Indrek Tobrelutsu ja Roland Lessinguga.
«Ei tunne küll sellepärast mingit koormat, sõitmise ajal lisaraskust pole tekkinud,» naljatles kevadel 35-aastaseks saanud Tobreluts. «See on paratamatus, et osa lõpetab ja uued tulevad peale, sport on ju vabatahtlik. Muidugi tahame näidata, et Eesti laskesuusatamine ei seisnud ainult Eveli najal, aga see ei tähenda, et oleksin pidanud sellepärast rohkem treenima, et Eveli lõpetas.»
Uus säde silmades
Eelmisel hooajal oli meestest MK-etappidel edukaim Lessing, kes sai kahel korral 25. koha, MMil saavutas parima tulemuse 20 km tavadistantsil 24. koha saanud Tobreluts.
Tobreluts nentis, et leidis eelmisel hooajal justkui uue hingamise. «Oli paar võistlust, mis tekitasid uut sädet silmadesse, sain indu juurde. Ka sõidu poolelt oli eredamaid hetki ning see näitab, et hea laskmise korral on võimalus väga hea tulemus teha,» tõdes ta. «Eks see sõidu pool ongi kõige alus. Küll need nullid ka ära lasen, tähtis on seda õigel ajal teha.»
Tobreluts ei salanud, et tema eesmärgid on seotud Ruhpoldingus peetavate maailmameistrivõistlustega ning MK-sari on teisejärguline. «Ma ei pea MK-sarja tähtsaks, ma ei ole selleks konkreetselt valmistunud, lihtsalt iga sõiduga peaks vorm paremaks minema,» selgitas ta.
«Muidugi võiks ka MK-sarjas mõne korraliku sõidu teha, ala on selline, et üllatusi võib tulla. MMidel on mu seni parim tulemus olnud 17. koht, selle tahaksin üle sõita ja see koht võiks olla ühekohaline.»
«Mul pole mõtet seada endale väiksemat eesmärki kui kümne hulka jõudmine, sest see ei motiveeriks. Aga kümne sekka tulemine oleks juba näitaja,» lisas Tobreluts.
Seevastu 33-aastane Lessing avaldas, et tema jaoks on suurim näitaja koht MK-sarja üldarvestuses. «Minu jaoks on tähtis, mitmes ma 31. märtsil MK-sarja kokkuvõttes olen, see näitab täpselt, mis tasemel sa oled. Lihtne ja loogiline,» lausus Lessing. «Minu tase on viimased viis aastat olnud 60.–79. koha kanti. Loomulikult tahaksin oma taset tõsta, aga arvan, et minu vanuses pole suurt hüpet enam võimalik teha.»
Rootslanna Helena Ekholm teatas kodumaa meediale, et kui algav hooaeg ebaõnnestub, lõpetab ta karjääri. Lessing selliseid lubadusi andma ei hakanud. «Ma ei tahaks veel ära lõpetada, sest ma ei taha olla kibestunud inimene. Aga kui näen, et ponnistused enam vilja ei kanna, tuleb kriips alla tõmmata,» möönis ta. «Praegu on suhteliselt hea tunne sees. Natuke veel proovin ja kui ei tule, siis ongi aeg läbi.»
Lessing ihkab poodiumile
Kaks aastat tagasi Pokljukas sprindi 16. kohalt jälitussõidus teiseks tõusnud Lessing tunnistas, et loodab algaval hooajal millegi samaväärsega hakkama saada. «Kui midagi on korra juhtunud, võiks see ka teist korda juhtuda,» hindas ta. «Kui sul pole kordagi seda juhtunud, ei oskagi arvata, kas võiksid kunagi sinna jõuda. Aga kui korra oled poodiumile pääsenud, äkki saad teine kord veel, järelikult on võimed olemas. Kui potentsiaal õigel päeval avaldub, äkki õnnestub veel kord käia.»
Suurte lootustega alustab hooaega ka 29-aastane Priit Viks, kes on treeninud koondisest eraldi. «Loomulikult on üksinda raske, kuna pidin ka treeningu ülesehituse ise läbi mõtlema,» tõdes Viks. «Ideaalis see ei peaks nii olema, aga mul on vist niimoodi parem.»
Viksi sõnul on tema jaoks kõige olulisem, et ta suudaks võistlustel lasta sama hästi kui treeningutel.
«Lasketreener Asko Nuutinen ütles suvel, et olen laskeoskuselt kindlasti maailma tipp, aga nüüd pean üritama endaga hakkama saada ja seda ka näitama,» arutles ta. «Kui tervis ka vastu peab, loodan sellelt hooajalt palju. Mul oleks väga hea meel, kui saaksin alustuseks MK-etappidele peale ja suudaksin seal siis head sõitu näidata.»
28-aastane Kauri Kõiv oli mullu suvel väga heas vormis, kuid siis haigestus ta puukborrellioosi ning hooaeg suurt rõõmu ei pakkunud. Nüüd on ta aga taas saanud korralikult treenida ja läheb enda sõnul julge tundega võistlema.
«Kui vaadata viimast õnnestunud hooaega, siis selle põhjal ei tohiks MK-etappidel kohad 30 sees olla mingi raskus,» arvas ta. «Panustan kogu MK-sarjale, tuleb endast märk maha saada. MM on nii lühike, seetõttu ei tasu kõike ühele kaardile panna – muidu tähendab ebaõnnestunud MM, et kogu hooaeg on metsa läinud.»
A-koondise uusima liikme, 25-aastase Daniil Steptšenko peamine siht on pääseda MK-etappidel starti. «Ja siis teha häid sõite,» teatas ta. «Ettevalmistusperiood oli raske ja hea, loodan, et ka tulemused tulevad head.»
Jan Treier unistab medalist
Eesti järelkasvukoondisest saavutas eelmisel hooajal individuaalselt parima tulemuse Jan Treier, kes sai noorte MMil 12,5 km sõidus 6. koha. Tänavu võistleb ta juba juunioride klassis ja loodab oma tulemust parandada.
«Kuues koht andis mulle kõvasti motivatsiooni, nüüd on eesmärk jõuda juunioride MMil poodiumile,» avaldas ta. «Aga kuna konkurents on tugev, oleksin rahul ka kohaga esikümnes.»
Juunioride MM on põhivõistluseks ka Darja Jurloval. «Tahan hästi võistelda, aga kohti ei tahaks lubada,» jäi ta napisõnaliseks. Mullu said Jurlova, Grete Gaim ja Johanna Talihärm noorte MMil 3 x 6 km teatesõidus 4. koha. Kuigi Jurlova võistleb nüüd juunioride seas ja enam teatevõistkonda aidata ei saa, loodavad tüdrukud, et uus liige, kelleks võib olla näiteks Ulla-Maarit Helinurm või Meril Beilmann, on vähemalt sama tugev ja neil õnnestub poodiumile jõuda.
«Ootan häid sõite noorte MMil, aga soovin pääseda ka MK-sarja,» sõnas Gaim. «Kuna mul oli võimalik koos A-koondisega trenni teha, on ettevalmistus olnud suurepärane.» (PM)