Kas vananevas jalgpallikoondises on käes aeg põlvkondade vahetuseks?

Praegused noorimad koondislased, Rauno Sappinen (22) ja Madis Vihmann (23).

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

​Eesti jalgpallikoondislaste keskmine vanus kaheks viimaseks Rahvuste liiga mänguks on soliidne 28 aastat ja 26 päeva. Noorimana pälvis peatreener Martin Reimilt kutse 22-aastane Rauno Sappinen, kuid kaheksal mehel on turjal aastaid 30 või enam. Kas Reim peaks rohkem noori usaldama ja uuele põlvkonnale võimaluse andma?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Eesti U19-koondise loots, hiljuti Tallinna Kalevi peatreeneri toolilt lahkunud Argo Arbeiter avaldas teisipäevases Õhtulehes veendumust, et just Rahvuste liiga peaks olema koht, kus noored vette visata. «Kui mängid Kurrunurruvutisaare võistkonnaga ja võidad arvulise ülekaaluga, kas see on siis näitaja, et mängija saab hakkama?» põrutas Arbeiter. 

Reim vana võitluskaaslasega ühel meelel ei ole. «Kindlasti kaasan noori, aga nad peavad selleks valmis olema. Praeguse U21-koondise mängud pole selleks suurt enesekindlust andnud,» nentis Reim õhtul enne mängu Ungariga.

Ta lisas, et noorte põllule pääsemine on paratamatu siis, kui vanemad pallurid lõpetavad või enam hakkama ei saa. Kuid alagrupis, kus tuli heidelda Soome, Kreeka ja Ungariga, ta seda ei näinud.

Lõppenud meistriliiga hooajal Tartu Tammeka kuuendaks tüürinud Kaido Koppel tõdes, et teemal «noored ja koondis» on kaks poolt. Ühest küljest on selge, et riigi koondis on esindusvõistkond, kuhu peavad kuuluma vanusest sõltumata vaid parimad, mitte koht, kus katsetada. «Kui mõni noor on piisavalt tasemel ja vanast mängijast parem, väärib ta muidugi võimalust,» lisas Koppel.

Samas tõi ta esile Inglismaa viimase aja süsteemi: koondisesse on kutsutud noormängijaid, kes tegelikult ei ole vanematest paremad, kuid sobituvad väga hästi koondise mänguplaani.

Tagasi üles