Curlingu EM Tallinnas – tulemusest tähtsam on eestlase harimine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Harri Lill EMil kodujääd proovimas.
Harri Lill EMil kodujääd proovimas. Foto: Maailma Curlingu Föderatsioon

Nädalavahetusel läheb Lasnamäel suuremaks harjamiseks. Luuad võtavad kätte Euroopa parimad curlingumängijad, et kuni 20 kilo kaaluvad graniitkivid kenasti 40 meetrit jääl libiseks. Just selliste faktide eestlastele edastamiseks ongi suurturniir Tallinna toodud.

«Kui vaadata, mitmel olümpiaalal saaks Eestis korraldada tiitlivõistlusi, siis väga palju neid ei leia,» selgitab Eesti alaliidu peasekretär Harri Lill, kes on EMil kahes ametis – korralduskomitee liige ja Eesti meeskonna kapten. «Muidugi pole curling maailmamastaabis nõnda suur ala, aga see on telesündmus, mida vaatab üle maailma vähemalt 25 miljonit inimest – USAs, Kanadas, kogu Euroopas.»

Kui maailma jaoks toodab Eurosport telepilti Tondiraba jäähalli põhiareenilt, siis meie rahvusringhääling on kaameratega kohal väiksemas saalis, et tuua Eesti publikuni B-divisjonis heitlevate sportlaste sooritused – seda minimaalselt kaheksa paaritunnise matši jagu.

«Tegelikult see ongi meie eesmärk selle EMiga – teha ala rahvale nähtavamaks. Kuni inimesed ei tea, et selline ala nagu curling on olemas, on ka raske neil seda mängima hakata,» selgitab Lill.

Tagasi üles