Postimehe aruanne Ateenast: visa kaitsemäng, õnn ja Lepmetsa imetõrje tõid Eestile Rahvuste liiga lõpetuseks kolm võidupunkti

Jalgpalli Rahvuste liiga viimases voorus kohtus Eesti võõrsil Kreekaga. Meie mehed võtsid Vasilis Lampropoulose esimese poolaja lõpus löödud omaväravast 1:0 võidu ja lõpetasid turniiri nelja punktiga. Mis jäi tänasest mängust meelde?

Ilu eest punkte ei jagata. Eesti koondise peatreener Martin Reim ütles enne kohtumist, et vajaduse korral tuleb mäng lukku panna ning kasvõi inetu mänguga punkt(id) kätte saada.

Justkui Reimi sõnade kinnituseks nii ka läks: kuigi esimest poolaega domineeris Kreeka umbes sama võimsalt kui Budapestis Ungari, siis meie viiemehelise kaitseliini ja puurisuule usaldatud Sergei Lepmetsa tõrjete abil suutsime oma väravava kuidagi puhtana hoida.

Samal ajal enda ründemängust erilist põhjust rääkida ei olnud, üle kahe-kolme söödu järjest meie mehed lükata ei suutnud. Ründefaasis suutis teatud teravusi luua vaid vasakul äärel toimetanud Sergei Zenjov, ning tema andis ka selle palli värava ette, mille Vasilis Lampropoulos Rauno Sappineni ennetades enda puuri saatis.

Teisel poolajal jätkus sisuliselt sarnane mäng, kuid et Kreeka võttis ees üha rohkem riske, tekkis ka meil vasturünnakuteks enam võimalusi. Sedapuhku soosis meid lisaks Lepmetsa tõrjetele ka õnn, kui Kostas Fortounis 63. minutil karistuslöögist palli posti raksatas.

Värsked mehed kannatasid ära. Pole just väga tavaline, kui peatreener teeb võrreldes eelmise mängiga koosseisus lausa seitse vahetust. Aga Martin Reim just nii toimis, kusjuures ainus sunnitud eemalejääja oli kaartide tõttu Henri Anier. Kuigi kohtumise alguses oli Ken Kallastel vasakul ja Gert Kamsil paremal äärel teatud sisseelamisprobleeme, siis kohtumise edenedes saadi asjad paika ja hoiti asjad kaitsefaasis kontrolli all.

Keskkaitsjad Joonas Tamm (vasakul) ja Madis Vihmann tegid koostöös Nikita Baranoviga väärt nullimängu. Foto: COSTAS BALTAS / REUTERS

Kolm keskkaitsjat on kindlam kui kaks. Kas mängule minna kahe või kolme keskkaitsjaga – selle küsimuse üle on Eesti jalgpalliüldsuses viimasel ajal päris palju arutatud. Kuigi ründefaasis võtab lisakaitsja käike vähemaks, siis taga on selle võrra kindlam tunne – ilmselt nii kaitsjatel endil, aga kindlasti ka keskpoolikutel, kes teavad, et võimaliku eksimuse korral on abi alati selja taga olemas. Midagi pole teha, aga palli valdavate ja meist paberil tugevamate meeskondade vastu on selline alalhoidlik taktika meie ainus võimalus edu saavutada.

Lepmets päästis päeva. FCI Levadia puuriluku imetõrje 84. minutil Nikos Karelise suurepärase käärlöögi vastu oli selline, mis kaunistaks iga kollkipri CV-d. Lihtsalt häid tõrjeid tuli veel mitmeid teisigi. Ja see, mismoodi mees suutis igal võimalusel aega viita – lõpuks küll ka kollase kaardi hinnaga – väärib samuti imetlust. Oluline, et Lepmetsale oli see alles kolmas koondisemäng.

Kuidas edasi? Juba 2. detsembril loositakse Dublinis alagruppidesse 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril osalevad meeskonnad. Mängudega tehakse algust 2019. aasta märtsis ning siis on Rahvuste liiga unustatud ning algab uus jaht EM-piletitele.

Mängujärgsed kommentaarid.

Peatreener Martin Reim: «Me ei tulnud siia ilusat mängupilti jahtima, teadsime, mis on meie võimalused. Kui mängupilti taga ajada ja erinevate soovidega kaasa minna, mida üldsus tahaks näha, siis tihtipeale tulemust ei saa. Kui reaalselt kahe jalaga maa peal olla, on need šansid suuremad. Täna teadsime, et tuleb kõva töö kaitses, aga et mõned momendid saame kindlasti ka ise.

Kui tugevate vastu võõrsilt punkte tahad, pead kaitsvalt mängima. Aasta tagasi mängisime Kreekaga samuti siin ning ka siis toimis viiemeheline kaitse. Peaksime rumalad olema, et seda mitte kasutada. Tuli teha Kreekas Kreekat.»

Väravavaht Sergei Lepmets: «Emotsioonid on muidugi suurepärased, oli pingeline mäng ja tuli teha palju tõrjeid. Väga raske mäng oli, peaaegu kõik 90 minutit toimus tegevus meie platsipoolel. Tegelikult võib öelda, et see oli mu karjääri raskeim mäng. Arvan, et kasutasin endale antud võimaluse sajaprotsendiliselt ära, tegin häid tõrjeid ja tuli võit.»

Ründaja Rauno Sappinen: «Oli väga-väga raske mäng, aga Kreeka võõrsil - ega ei saa ka eeldada, et hakkame ise palli lükkama ja domineerima. Teadsime, et peame mängu tulema kaitsest lähtuvalt, aga samas teadsime, et mingid momendid meil kindlasti tekivad. Kahjuks ise selles väravaolukorras pallini ei jõudnud, aga suutsin kaitsjat nii palju segada, et ta saatis ise palli väravasse.

Aga Rahvuste liigaga kokkuvõttes ei saa rahule jääda, sest tabel ei valeta, välja me kukkusime. Aga võiduga on alati hea lõpetada ja hakata üles ehitama midagi ilusat.»

Äärekaitsja Ken Kallaste: «Meeskonnal oli mõnus töötahe ja teadsime, mida tegema peame ning saime selle värava kätte, mida noolisime. Terav pall värava ette, teadsime, et neil on raskusi madalate pallidega. Õnneks Sappinen läks lõpuni ja kaitsja toksas endale.

Viimased pool tundi oli meil küll korralik surve peal, aga taga null ja pidasime vastu. Pigem sellise mänguga võtta kolm punkti kui minna 4-4-2 ja loota, et tuleb ilus mäng, kuid lõpuks ikkagi kaotad.

Valiktsükliga rahul ei saa olla, aga vähemalt on ilus lõpp.»

ENNE MÄNGU:

C-liiga teises grupis on seis enne lõpuvooru selline: 1. Soome 12 punkti, 2. Kreeka 9, 3. Ungari 7, 4. Eesti 1. Kindel on Soome esimene ja Eesti viimane koht. Teise koha saajal võib veel avaneda teoreetiline võimalus pääseda Rahvuste liiga kaudu 2020. aasta EM-finaalturniirile.

Eesti on mõlemad senised kohtumised võõral väljakul kaotanud – Soomele jäädi alla 0:1, sel neljapäeval Ungarile 0:2. Võrreldes Budapestis peetud mänguga on rivis tagasi Nikita Baranov, kuid seal teenis mängukeelu Henri Anier. Vigastuste süül jäävad endiselt eemale Ragnar Klavan, Karol Mets, Mattias Käit ja Enar Jääger.

Kui lisada loetellu ka kolm kodumängu, on Eesti viiest kohtumisest koguni neljas jäänud «kuivale». Ainsana skooriti ja teeniti ka punkt Tallinnas Ungari vastu, kellega viigistati 3:3.

Kuid kaod on ka 2004. aasta Euroopa meistri Kreeka ridades. Kindlasti ei saa täna õhtul kodupubliku ette tulla põhiväravavaht Orestis Karnezis ja põhikeskkaitsja Kostas Manolas, samuti Georgios Tzavellas, Kyriakos Papadopoulos ja Kostas Stafylidis. Neljapäevases heitluses Soomega sai kerge trauma esiründaja Kostas Mitroglou ning tema mänguvalmidust nimetati eile «küsitavaks».