EMiks toodi Eestisse kolm tonni kive

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meeskond EM-mängus Türgiga.
Eesti meeskond EM-mängus Türgiga. Foto: Maailma Curlingu Föderatsioon

Euroopa meistrivõistlused curlingus tõid Tallinnasse kokku maailma esimängijad ning kuigi curlingut ehk jääkeeglit harrastati Šotimaal juba 16. sajandil, on Eesti jaoks tegemist veel noore ja tundmatu spordialaga.

Curlingut mängiti Eestis esimest korda 2001. aastal, kui Jõulumäe spordikeskuse välijääl toimus show-mäng kahe ajakirjanikest koosneva meeskonna vahel. Aasta hiljem asutati Eesti Curlingu Liit ning veel kaks aastat hiljem toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused ja Eesti meeskond osales ka Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias. Täna harrastab Eestis curlingut umbes 5000 inimest aastas, neist umbes 100 on regulaarsed mängijad, kes tegelevad curlinguga tõsiselt.

Laiemalt on curling ehk maakeeli jääkeegel veel vähe tuntud spordiala. Siin on mõned põnevad faktid curlingu ja Eestis toimuva EMi kohta.

1. Curlingu kivid on tehtud ainulaadsest graniidist

Curlingu mängimiseks vajalikud kivid tehakse ainulaadsest graniidist, mida leidub maailmas vaid kahes kohas – Šotimaa ranniku lähedal asuval Ailsa Craigi saarel ja Walesis asuvas Trefori karjääris. Neist kahest on traditsioonilisem allikas Ailsa Craig ning sealseid kive kasutatakse alates 2006. aastast ka olümpiamängudel. Kivid kaaluvad umbes 20 kilogrammi ning kuuest kivist koosnev komplekt koos sangadega maksab paarkümmend tuhat eurot.

2. Ühe mängu jooksul libiseb mängija mööda jääd 3,5 kilomeetrit

Curlingut mängiv võistkond liigutab mööda jääd umbes 3 tonni raskust ja libiseb mööda jääd keskmiselt 3,5 kilomeetrit. Curlingus on olulisel kohal strateegia ja terav mõtlemine ning seetõttu saavad seda harrastada erineva vanuse ja füüsilise vormiga inimesed.

3. EMi tarbeks on Eestisse toodud kolm tonni curlingukive ja 20 tonni erinevat tehnikat

Võistluse kivid on toodud spetsiaalselt Šotimaalt ning neid on A ja B grupi mängudeks kokku 10 komplekti. Igas komplektis on 16 kivi ehk kokku on Eestisse toodud 3 tonni curlingukive. Lisaks on võistluse tarbeks Eestisse toodud 20 tonni erinevat tehnikat - valgustust, veepuhastusüsteeme, jää ettevalmistamise masinaid ja palju muud.

4. EM tõi Tallinna võistlema curlingu superstaarid

Tallinnas võistleb 300 mängijat ning nende seas on 30 olümpiamedali võitjat. Maailma tippvõistkondadest on puudu vaid Kanada ja USA, kuid kuna Euroopa tase on niivõrd kõrge, jälgivad sealsed fännid võistlust teleülekannete kaudu. Kokku saab televisiooni vahendusel võistlusest osa 24 miljonit vaatajat ning selle tarbeks on Eestisse saabunud 50-liikmeline meeskond. Esmakordselt curlingu ajaloos tehakse otseülekandeid ka B grupi mängudest ning Eesti võistkondade mänge näitavad ETV2 ja ETV+.

5. EM on teine curlingu tiitlivõistlus, mida Eesti võõrustab

2015. aastal toimusid Tallinnas juunioride maailmameistrivõistlused, kus Eesti naiskond saavutas 8. koha ja Eesti meeskond 10. koha.

6. Möödunud aastal tegi Eesti curlingu esipaar ajalugu

Eesti segapaar Marie Turmann ja Harri Lill võitis 2017.aastal Uus-Meremaal toimunud Audi Quattro talimängud, edestades mitmeid olümpiavõistkondi. Samal aastal võitsid Eesti noored sportlased esimest korda Eesti curlingu ajaloos maailmakarika etapi, edestades teel võidu poole ka valitsevaid maailmameistreid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles