/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/27/11605831t1heb8f.jpg)
ÜRO kultuuriorganisatsioon kiitis heaks Lõuna- ja Põhja-Korea ühistaotluse rahvusmaadluse ssireumi kandmiseks maailma kultuuripärandi nimekirja.
Maadlus kanti UNESCO kultuuripärandi nimekirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühise taotluse esitamine on ajalooline samm Koreade-vahelise lepituse teel, ütles UNESCO peadirektor Audrey Azoulay avalduses.
Algul esitasid Lõuna-ja Põhja-Korea rahvusmaadluse maailmapärandisse kandmiseks eraldi taotlused – Põhja-Korea 2015. aastal ja Lõuna-Korea aasta hiljem.
Möödunud kuul Pariisis peetud kohtumisel tegi Azoulay Lõuna-Korea presidendile Moon Jae-inile aga ettepaneku taotlused ühendada, millega nõustusid ka Põhja-Korea ametnikud.
Kahes Koreas on ssireum-maadluse tavad veidi erinevad - kui lõunas maadeldakse palja ülakehaga liiva peal, siis põhjas kannavad maadlejad veste ja maadlevad ümmargusel alusel. Alates riigi lõhenemisest Korea sõja tulemusena on aset leidnud ainult üks ühine maadlusvõistlus - 2003. aastal Jeju saarel.
/nginx/o/2018/11/27/11605830t1hd2cb.jpg)
Siiani on Põhja- ja Lõuna-Korea maailma kultuuripärandi nimekirja alati taotlusi eraldi esitanud.
Näiteks esitas Lõuna-Korea hapukapsa kimchi kultuuripärandi nimekirja kandmise taotluse 2013. aastal ja Põhja-Korea 2015. aastal. Sama kordus Korea rahvalaulu arirangiga, kui Lõuna taotlus kiideti heaks 2012. aastal ja Põhja oma kaks aastat hiljem.
Ühine taotluse esitamine on värskeim sümboolne märk kahe riigi lepitusest.
Möödunud nädalal avati Koreade vahelises demilitariseeritud tsoonis ka riike ühendav tee, mis sai võimalikuks tänu kahe riigi sammudele Panmunjomi piiriküla demilitariseerimiseks.
Novembris vahetasid Põhja- ja Lõuna-Korea ka kinke - Lõuna pool kinkis Põhjale mitme tonni seente eest vastu sadu tonne mandariine.