Valitsus kiitis heaks noortetreenerite palgatõusu

Noortetreenerite brutopalk tõuseb 150 eurot. Foto: Sille Annuk

Valitsus kiitis täna, 29. novembril heaks kultuuriminister Indrek Saare esitatud spordivaldkonna arengustrateegia «Spordipoliitika põhialused aastani 2030» viimase aastaaruande. Minister tõi lisaks investeeringutele välja liikumisharrastuse edendamiseks tehtud uuendused, spordivaldkonna riikliku rahastamise korrastamise, treenerite tööjõukulude toetuse tõusu, erivajadustega inimeste spordikorralduse reformi ning rahvusvaheliste sündmuste toetamise meetme.

Spordivaldkonna arengukava «Spordipoliitika põhialused aastani 2030» seab eesmärgiks, et liikumisel ja spordil on võtmeroll tervise edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi maine kujundamisel.

«Üks olulisemaid edasiminekuid on noorte huvitegevuse toetussüsteem, mis sai riigieelarvest täiendavad 15 miljonit eurot. Sellest on otseselt spordivaldkonnaga seotud huvitegevus üle 3 miljoni, kuid liikumisharrastusega on seotud ilmselt veelgi suurem osa. Teine oluline muudatus puudutab täiskasvanute liikumisharrastust, sest käesoleva aasta algusest ei käsitleta töötajate sportimiskulude hüvitamist enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas,» loetles kultuuriminister Indrek Saar. «Laste ujumise algõpetus käivitus täiesti uue ambitsiooniga eelmisest õppeaastast viis korda suurema ressursiga kui eelnevatel aastatel – see tähendab üle 1,2 miljoni euro. Laste tegelik ujumisoskus peab paranema ning see on samuti oluline viis liikuda,» lisas minister. 

Aasta sisse on jäänud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli liikumislaboriga laste liikumisprogrammi väljatöötamine.

Programmi rakendatakse mitmetes pilootkoolides. Programmiga püütakse suurendada laste kehalist aktiivsust ning parandada ka nende sotsiaalseid oskusi. Jätkub ka kehalise kasvatuse ümberkujundamine nüüdisaegseks liikumisõpetuseks ning uus liikumisõpetuse ainekava rakendub koolides 1. septembrist 2019.

Juba sel aastal käivitub regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, et tagada kvaliteetsed tingimused liikumisharrastusega tegelemiseks ning kaasata inimesi liikumisharrastuse juurde igas maakonnas.

Programmi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus näinud aastateks 2019 kuni 2022 ette 2,4 miljonit eurot.

«Igas maakonnas võiks olla vähemalt üks keskus, kus oleks võimekus toota kunstlund ja pimedal ajal oleks tagatud valgustus, et meil ei kasvaks peale põlvkond, kel pole olnud võimalust mitme musta talve jooksul suusatamist selgeks saada,» rääkis minister Saar.

Nii liikumisharrastuse kui ka tippspordi  edendamisel on väärtustatud treenerite rolli.

Treenerite tööjõukulude toetus tõuseb kõrgema kutsetasemega noortetreenerite puhul – 2019. aastal tõuseb täiskohaga töötavate treenerite keskmine brutopalk 850 eurolt 1000 euroni.

2015. aastal alanud spordireform spordivaldkonna riikliku rahastamise põhimõtete korrastamiseks tõi olulisi muudatusi ka möödunud perioodil.

«Liikumisharrastust laiemaks levimiseks vajame spordi säravaid eeskujusid,» ütles minister. «Juba eeloleval aastal tõuseb koondise tasemel sportlaste ja võistkondade tiitlivõistlusteks ettevalmistamiseks ja osalemiseks ettenähtud rahastus. Riigieelarvest on selleks ette nähtud 8 miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks, mille baasil saab ette valmistada niinimetatud Team Estonia. Kokku on lepitud ka spordikohtunike töötasustamise korrastamine, nii otsesest toetustest alaliitudele kuni maksuvabastuseni,» lisas minister.

Valitsus eraldas pool miljonit eurot, mis katab Eesti meistrivõistluste läbiviimise kohtunike kulud nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute vanuseklassides.

Selle aasta 1. jaanuaril rakendus spordiseaduse muudatus, mille alusel saab hüvitada spordivõistlustel vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule kaasnevaid kulusid. Kultuuriministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille alusel kehtestatakse sportlaste stipendiumile piirmäär ja õiguslikud alused sportlastele töölepingu sõlmimiseks ja toetuste maksmiseks.

Hasartmängumaksu ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadusega kaotati ära hasartmängumaksu nõukogu.

«Selle tulemusena muutub spordi rahastamine läbipaistvamaks. Spordiorganisatsioonidele tähendab see väiksemat halduskoormust – vähem bürokraatiat, lihtsustunud aruandlust ja selgemat vastutust,» kinnitas Saar.

Riigieelarves nähakse edaspidi ette Kultuuriministeeriumile eelarve, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest eraldatakse 58,2%  olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 % puudega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 % muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 % kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 % spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks.

«Erivajadustega inimeste spordikorralduses toimus oluline muutus. 2019. aastal tuuakse Eesti Paraolümpiakomitee ning Eriolümpia Eesti Ühenduse Kultuuriministeeriumi vastutusalasse ning rahastus suureneb üle kahe korra,» ütles kultuuriminister. 

2018. aastast käivitus uus rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise meede.

«Tänu sellele on Eestis korraldatud mitu suurejoonelist rahvusvahelist üritust. See on spetsiifilist liiki turismi soodustamine, milleta need inimesed Eestisse ei jõuaks,» selgitas minister Saar.

Meetme eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, tõsta Eesti tuntust ja elavdada  majandust, anda hoogu kohalike spordiorganisatsioonide võimekusele ja  tõsta inimeste liikumisaktiivsust. Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse poolteise kordse suurusega.

Oluliste investeeringutena toob aruanne välja Kääriku Spordikeskuse arendamise tänapäevaseks treeningkeskuseks, milleks valitsus eraldas kokku 12 miljonit eurot. Alanud on Pärnu Rääma Sõudekeskuse rekonstrueerimine 2 miljoni euro ulatuses. Valitsus otsustas toetada Hiiumaa Spordikeskuse rajamise esimest etappi 2,9 miljoni euroga. Jätkub ka Kalevi staadioni rekonstrueerimine kogumaksumusega 5,9 miljonit eurot, mille töödest suurem osa valmib 2019. aasta tantsupeoks, kuid rekonstrueerimisprojektiga jätkatakse ka 2020. aastal.