MM-koondisesse kuulub rekordkoguses väliseestlasi

Eesti saalihokikoondisesse kuulub homme algaval MM-finaalturniiril seitse Rootsi päritoluga väliseestlast, kes on sünnijärgsed Eesti kodanikud oma vanavanemate kaudu. Foto: IFF

Laupäeval algavad Prahas 12. meeste saalihoki maailmameistrivõistlused. Kõigil senipeetud MM-turniiridel kaasa teinud Eesti meeskond on viiel eelmisel korral mahtunud alati vähemalt üheksa parema sekka.

Esimesel, 1996. aastal Rootsis peetud saalihoki MMil osales 12 riiki, kelle seast suutis Eesti edestada ainult Singapuri. 1998. aastal oli osalejaid juba 14, kes jaotati kahte divisjoni. Eesti jäi B-divisjoni esikoha otsustanud mängus 2:6 alla Lätile, aga edestas Austriat, Austraaliat, Jaapanit ja Singapuri.

2000. aasta MMil oli Eesti tulemuseks 11. (B-divisjoni 3.), 2002. aastal 12. (B-divisjoni 4.) ja 2004. aastal samuti 12. (B-divisjoni 2.) koht. Nii 2002 kui ka 2004 kaotati A-divisjoni tõusmise otsustanud kohtumine lisaajal, vastavalt Austriale ja Itaaliale.

Murrang saavutati 2006. aasta MMil, kui B-divisjon uhke mürinaga ära võideti. Esmalt võideti kõik neli alagrupikohtumist (väravate vahe 39:9, minimaalne võidumarginaal 5 väravat), siis purustati B-divisjoni poolfinaalis Holland 12:4 ja finaalis Ungari 13:3. Sellega tagati 2008. aasta MMiks koht A-divisjonis ehk maailma 10 tugevama seas.

Alates 2002. aastast olid Eesti koondisesse kuulunud mängijad, kes sündinud Eestis, aga lapsena Soome elama siirdunud ja seal saalihokihariduse omandanud (Roman Pass, Martin Sivakov, Vladimir Nurmi, Jarkko Saastamoinen). 2006. aastal mängis Eesti koondises esimest korda Rootsi päritolu väliseestlane Johan Strömfeldt, kelle eestlastest vanavanemad teise maailmasõja ajal Rootsi pagesid.

2008. aasta MMiks täienes Eesti rivistus mitme Rootsi päritolu väliseestlasega (Kristian ja Henrik Talme, praegune koondise abitreener Jonas Thomsson, Patrik Markus, Daniel Puunberg). Maailma juhtiva saalihokiriigi tippliigade karastuse mõju oli tuntav ja Eesti saavutas MMil oma parima tulemuse – 8. koha, millest allapoole on seejärel langetud vaid korra (2012. aasta 9. koht).

Kaks aastat hiljem Helsingis peetud MMil parandati seda veelgi ja lõpetati turniir seitsmendana, kusjuures oldi sõna otseses mõttes mõne sentimeetri kaugusel poolfinaali jõudmisest. Veerandfinaalis anti kohtumist kindla soosikuna alustanud Tšehhile vägev lahing. Normaalaeg lõppes 2:2 viigiga, lisaajal tabas Eesti korra posti. Läinuks pall väravasse, jõudnuks Eesti poolfinaali. Aga ei läinud. Karistusvisete seerias oli tugevam Tšehhi.

2012. aasta MMil jäi Eesti veerandfinaalist välja ja sai 9. koha. 2014. ja 2016. aasta MM lõpetati kaheksanda kohaga. Rootsi päritolu väliseestlased on alates 2008. aastast etendanud Eesti koondise maailma esikümnes püsimises tähtsat rolli, aga samas pole tegemist olnud ainult nende teenega, vaid tugeva panuse on andnud ka Eestis mängijaks sirgunud mehed.

Praha MM-turniiri koondisesse nimetas peatreener Risto Lall Rootsi taustaga väliseestlasi seitse (Patrik Kareliusson, Patrik Markus, Mattias Proos, Adam Widercrantz, Victor Öberg, Rickard Rydell ja Daniel Vaigur), mida on rohkem kui ühelgi eelmisel MMil. Seitsmest mehest kuus mängivad Rootsi esiliigas, mis jääb saalihokis levinud arusaama kohaselt taseme poolest alla ainult Rootsi ja Soome kõrgliigadele.

"Eesti kõrgliiga seis pole liiga roosiline, sest mullune hõbedameeskond Saku lagunes laiali ja mitmed koondislased lõpetasid seetõttu mängimise,“ sõnab koondise peatreener Risto Lall. "Samas kui on Eesti passiga hea mängija, siis miks ta ei peaks saama Eesti eest mängida? Viimane lisanduja on Rickard Rydell, kes tuli ise passiga uksele koputama. Keegi ei ajanud tema eest asju.“

Eesti meeskonna töökeel pole pea kunagi olnud eesti keel, sest enne Lalli ja tema eelkäijat Argo Kunglat juhendasid rahvusmeeskonda soomlased. Praegu töötatakse inglise keeles ja asjad toimivad. "Saalihoki jaoks on inglise keeles töötav koondis sisseharjunud asi. Ühtegi muret ma ei näe, sest suhtlustasandil saavad kõik mehed inglise keelega hakkama. Läbisaamine on samuti kena. Oleme seda ka meeskonda koostades silmas pidanud, et sinna kuuluksid ainult mehed, kes on nõus ühise eesmärgi nimel tööd tegema. Meie edu võti on meeskondlikkus, vajame meeskonnamängijaid,“ ütleb Lall.

Praha MMil osaleb 16 koondist, kes on jagatud kahte tugevusgruppi. Esimese tugevusgrupi kaheksa meeskonda moodustavad alagrupid A ja B, teise tugevusgrupi meeskonnad alagrupid C ja D. A- ja B-alagruppide kaks paremat pääsevad otse veerandfinaali, kaks nõrgemat kohtuvad kaheksandikfinaalides C- ja D-alagruppide kahe paremaga.

Süsteemi, kus kõigil 16-l turniiri alustaval meeskonnal on olemas võimalus tulla maailmameistriks, aga samas on mõttetult ühepoolsete kohtumiste arv väiksem, on kasutatud alates 2014. aasta MMist.

Kahel MMil järjest 8. koha saanud, aga sellele vaatamata maailma edetabelis üheksandaks langenud Eesti peab esimest korda mängima teises tugevusgrupis. C-alagrupis kohtutakse Poola, Tai ja Austraaliaga. Kui jõutakse kahe parema sekka, tuleb kaheksandikfinaali vastane B-alagrupist, mille moodustavad Soome, Rootsi, Norra ja Taani.