Soome tippsuusatajate seas valitses 1990ndatel süstemaatiline dopingukultuur, tunnistas endine Soome suusakoondise peatreener Kari-Pekka Kyrö Helsingin Sanomatele.
Kari-Pekka Kyrö 90ndate dopingutarvitamisest: kasutuses oli kogu arsenal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salakaubaveos ja petmises süüdistatud Kyrö ei soovinud rääkida üksikutest sportlastest, kuid Virpi Kuituneni koha pealt tegi ta erandi. Tema hinnangul teadis Kuitunen, mis aineid talle 2001. aasta Lahti MM-il anti ja et nende mõte oli veredopingu peitmine.
Kyrö kirjeldas, kuidas Kuitunen jooksis tilgutite alla vaid mõned minutid enne hemoglobiiniteste.
Venemaalt oli Kyrö sõnul sisse toodud farmakoloogiline programm, kuhu kuulusid ka keelatud ained, sealhulgas EPO ja kasvuhormoonid. Kyrö teatas, et programmi kasutuselevõtu eest vastutas suusatajate endine peatreener Pekka Vähäsöyrinki. Kulud kattis aga väidetavalt alaliidu juht Jari Piirainen, kes Kyrö ametissenimetamise järel ka temale nn «kodukorda» õpetas.
Kyrö jutustas, et tema peatreeneri aastatel hankisid kogenud suusataja keelatuid aineid peamiselt ise. Treenerite ülesandeks oli aga hoolitseda selle eest, et sportlased ei jääks testimisel vahele.
Möödunud novembril käis Kyrö aru andmas keskkriminaalpolitseile. Nüüd käivitab politsei 2001. aastal lahvatanud dopinguskandaali uurimise uuesti.
Suusaliidu tegevjuht Piirainen ei üllatunud Kyrö väidete peale, kuid lisas, et tema tõde on veidi teistsugune kui Kyrö nägemus. Piiraineni sõnul ei saa 2001. skandaali eitada, kuid 90ndatel valitsenud dopingukultuuriks ei saa seda päris nimetada. Tema sõnul ei mõelnud keegi toona hemoglobiinitasemele vaid ikka kiiremale taastumisele ja vedelikukaotuse taastamisele. Alaliidu juht teatas ühtlasi, et kui ülekuulamisele läheb, siis kavatseb rääkida tõtt.