Hääletuse lõpuni on jäänud

Ott Järvela kolumn: kadakasakslik spordikeel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ameerika jalgpallis pole võõrkeelsete terminite kasutamisest paraku pääsu. FOTO: Stacy Revere/afp/scanpix

FOTO: Stacy Revere/AFP/Scanpix

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

«Väga halb spacing Eesti meeskonnalt!» oli fraas, mille järgi jäi meelde esmaspäevane Saksamaa – Eesti korvpalli MM-valikmäng. Põhjus pole mitte sportlik, vaid lingvistiline. Teleülekandes kõlanud väljend kirjeldamaks olukorda, kus Eesti mängijad jooksid ühte kohta kokku, osutas tegelikult laiemale ebameeldivale suundumusele: spordirahval kipub kaduma lugupidamine eesti keele vastu.

Miks spacing? Miks mitte kohavalik? Või asetumine? Või tsoonide katmine? Või väljakul jaotumine? Miks peaks tavaline korvpallisõber olema kursis erialaspetsiifilise võõrkeelse terminiga?

Eesti keel on tegelikult rikkaliku ja ilusa sõnavaraga. Aga viimasel ajal tõrgutakse Eesti spordiruumis üha sagedamini seda kasutamast ja eelistatakse tarbetuid võõrlaene. On see laiskus, harimatus või kadakasakslus? Ilmselt kombinatsioon kõigest kolmest ja millestki veel. Igatahes näidete arv on murettekitavalt suur.

Korvpalli lainel jätkates on üks viimase aja leiutis momentum. Äsja ilmunud õigekeelsussõnaraamatust seda sõna ei leia. Inglise keeles tähistatakse sellega ühe võistkonna esituse faasi, kus asjad kas õnnestuvad või lähevad lörri. Selle järgi on momentum kas positiivne või negatiivne. Eesti keeles on olemas ilusad, lihtsad ja arusaadavad, edvistavast foonist läbinisti priid ütlemised nagu hea hoog ja mõõn.

Tagasi üles