Kuidas pruuti kiviga visati ehk Suure finaali kirg jäi ookeani teisele kaldale

Võit on võit, sõltumata asjaoludest. River Plate juubeldas Copa Libertadorese karikaga klubi ajaloos neljandat korda. Foto: THANASSIS STAVRAKIS/AP/Scanpix

Sõber kutsub pulma. Pidupäev! Panete oma parima ülikonna selge, lähete kohale. Kõik on ilus, rahvas lõbutseb, pruutpaar on samuti juba teel.

Siis kuulete uudist: keegi poisike viskas pruuti kiviga. Näotu lugu, pidu tuleb päeva võrra edasi lükata, aga mis seal ikka. Kuni valitsus äkitselt teatab: noored ei saa enam selles riigis pulmi pidada, tuleb sõita teisele poole maakera. Kuidas teie ja teised külalised kohale saavad? Ei huvita. Kes selle kõige eest maksab? Ei huvita.

Selgitamaks, mismoodi Lõuna-Ameerika jalgpallipublikule hinge sülitati, kui otsustati Copa Libertadorese finaali kordusmäng pidada Madridis, mitte Buenos Aireses, on see näide ehk kõige ilmekam. Jalgpall pole teispool ookeani pelgalt mäng, see on kui religioon, elu lahutamatu osa. Nüüd aga raiuti tükk Boca Juniorsi ja River Plate’i hingest välja ning viidi tuhande kilomeetri taha teisele mandrile.