Austrias Hochfilzenis viibivat Venemaa laskesuusakoondist külastas eile õhtul Austria politsei ja esitas neile süüdistuse dopinguvastaste reeglite rikkumises. Tegu pole naljateemaga, sest Austria seadused näevad sellises teos süüdimõistmise korral ette kriminaalkaristust.
Järjekordne dopinguskandaal: Venemaa laskesuusatajaid ähvardab Austria politsei ränk süüdistus (5)
Ametivõimude õhtusest külaskäigust teavitas avalikkust nimekas kommentaator Dmitri Gubernijev, kes postitas sotsiaalmeediasse ka nimekirja neist, keda austerlased süüdistavad. Sealt leiab nii Venemaa koondise peatreeneri Aleksandr Kasperovitši kui ka ässade Anton Šipulini, Aleksandr Loginovi, Jevgeni Garanitševi, Aleksei Volkovi ja Irina Starõhhi nime. Šipulin ja Volkov on 2014. aasta olümpiavõitjad teatesõidus, Garanitševil on kodus Sotši olümpiapronks 20 km distantsilt.
Süüdistused puudutavad 2017. aastal Hochfilzenis peetud MMi, kus Loginov ja Šipulin võitsid segateatesõidus pronksmedali ning Venemaa neliku koosseisus meeste teatesõidus kulla. Seejuures on Loginov korra juba dopingukaristust kandnud, sest kasutas 2013. aastal veredopingut EPO. Tema kaheaastane võistluskeeld lõppes 2016. aasta novembris. Samal ajal pidi kolmeks aastaks dopingu tõttu võistlusradadelt kõrvale jääma ka Starõhh.
Portaali Kommersant teatel küsis Venemaa saatkond Austrias süüdistuse kohta lisainfot, kuid Austria politseilt veel vastavaid andmeid ei saanud. Täna peaksid venelased osalema MK-sarja etapil, kus on kavas naiste 7,5 km sprint. Homme peetakse meeste sprint, nädalavahetusel jälitus- ja teatesõidud.
Venemaa laskesuusatamist tabas esimene dopinguskandaal 2003. aastal Antholzis, kus Albina Ahhatova andis positiivse proovi. 2009. aastal Pyeongchangis peetud MMil jäid dopinguga vahele koondise liidrid Ahhatova, Jekaterina Jurjeva ja Dmitri Jarošenko, kes olid abi otsinud EPOst. 2016. aastal avalikustasid WADA ja IBU nimekirja 31 Venemaa laskesuusatajast, keda kahtlustati valemängus. Sama aasta septembris keeldus IBU taastamast Venemaa alaliidu täieõiguslikku liikmelisust, sest augustis olid venelasi tabanud järjekordsed dopingusüüdistused.
Austerlased karmistasid pärast Sotši olümpiamängude dopinguskandaale, mille käigus murdmaasuusataja Johannes Dürr andis EPOt sisaldanud proovi, oma kodumaal reegleid. Nüüdsest on seal ebaseaduslik seegi, kui sportlane on dopingu eest karistada saanud ametniku või treeneriga koostööd teinud. Siseriiklikult tõsteti võistluskeeld keelatud ainete tarvitamise eest kahelt aastalt neljale ning muudeti dopingupettuses osalemine kriminaalkorras karistatavaks. Maksimaalselt võib selle eest määrata kolmeaastase vangistuse.