Noore olümpivõitja pihtimus: treener peksis mind alates seitsmendast eluaastast

Shim Suk-hee kukkus olümpial kaks korda ning süüdistas selles peksmisest saadud peapõrutust.

FOTO: Mladen ANTONOV / AFP / Scanpix

Kahekordne olümpiavõitja Shim Suk-hee tunnistas kohtus pisarsilmil, et on aastaid kannatanud treeneri vägivalla all.

Vaid 21-aastane lühirajauisutaja Shim on võitnud kuldmedali nii 2014. aasta Sotši kui ka 2018. aasta Pyeongchangi olümpialt, olles koos naiskonnakaaslastega mõlemal puhul parim 3000 meetri teatesõidus. Individuaalselt läks kodune olümpia tal aga aia taha, sest 1000 meetris kukkus ta eelsõidus ja 1500 meetris läks koondisekaaslase Choi Min-jeongiga sõlme finaalis. Mõlemad jäid medalita, Shim sai tagantjärgi ka karistada.

Nüüd selgitas ta Suwoni kohtule, et ebaõnnestumise üheks põhjuseks oli treeneri Cho Jae-beomi vägivald, vahendab portaal Channel Asia News. Juhendaja olevat teda peksma hakanud juba siis, kui ta oli alles seitsmeaastane.

«Cho peksis ja solvas mind pidevalt. Korra võttis ta peksmisel abiks isegi hokikepi ja murdis mu sõrmed,» rääkis Shim. Teisel korral olevat treener aga hoolealust metallkuulidega visanud. Kõigest mõni nädal enne Pyeongchangi olümpiat peksis Cho noort neiut eriti jõhkralt. «Sain pähe nii tugevaid lööke, et mõtlesin tõsimeeli: võin siinsamas surra,» nuuksus Shim kohtus.

Cho tunnistas politseile, et kasuts tõesti treeninglaagris Shimi ja veel kolme sportlase suhtes vägivalda. Treeneri põhjendus oli ehmatavalt lihtne: tema soov oli hoolealuste «sooritusi parandada». Kohus mõistis talle oktoobris kümnekuulise vangistuse, kuid Cho kaebas otsuse edasi.

Shim sõnas istungil, et Cho tegi talle ka ajupesu, ähvardades suu paotamise korral tema sportlaskarjäärile kriipsu peale tõmmata. «Saan praegu abi depressiooni, ärevus- ja unehäirete ning posttraumaatilise stressi vastu,» kirjeldas uisutaja üleelamisi. Tema väitel sai ta peksmisest peapõrutuse, mis tingiski vääratused olümpiavõistlustel.

Ehkki Shim ei andnud Cho algsel protsessil tunnistusi, sõnades, et kardab endise juhendajaga silmitsi seista, võttis ta nüüd julguse kokku. «Tundsin, et pean tõe avalikkuse ette tooma,» selgitas ta.

Lõuna-Koreas on treeneritel sportlaste üle suur võim ning füüsilist ja verbaalset vägivalda esineb sageli. Seejuures peetakse selle avalikkuse ette toojaid sageli «reeturiteks» ja tõugatakse nad kõrvale. Ahistamise ohvriks langemist on teiste seas siiski tunnistanud ka Pyeongchangis ootamatult hõbemedali võitnud naiste jääkeeglikoondis – treenerid ei lubanud neil teiste sportlastega sõnagi rääkida, jätsid endale suurema osa toetus- ja auhinnarahadest ning ei andnud neiudele üle fännide kirju ja kingitusi.

Tagasi üles