:format(webp)/nginx/o/2018/10/18/11508859t1h1f45.jpg)
Ott Kiivikase nime teavad Eestis praktiliselt kõik. Ta pole pelgalt sportlane, vaid omaette bränd, kes astub üles reklaamides, jutusaadetes ja isegi poes, kui vaatab tervitades mõne tootepakendi pealt vastu. Kui sa kulturismist midagi ei jaga, siis Kiivikast ikka tead. Lõppev aasta oli ikoonilise tegelase jaoks märgilise tähendusega. Juba ammu legendi staatuses elav mees tõmbas amatööride seas võistlemisele joone alla, kuid mitte karjäärile – 41-aastasena siirdub ta professionaalide hulka.
13. oktoobril peeti Tallinnas Alexela kontserdimajas mitut juubelit. Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 50. Eesti meistrivõistlustel kulturismis ja fitnessis võttis Kiivikas oma 20. kuldmedali absoluutkategoorias. Kusjuures kirkaimad autasud oli saadud järjestikustel aastatel mitte ühtegi hooaega vahele jätmata. Ent ühtlasi märkis see Kiivikase jaoks amatööriajastu lõppu. Aeg on edasi liikuta.
«Ma ausalt öeldes ei oskagi maailmas ühestki riigist ühtegi näidet tuua, kus mõnel alal on 20 aastat järjest võidetud. Ja seda just absoluutkategoorias. Võib-olla selliseid polegi. Ma võiksin ju amatööride seas veel vaikselt edasi tiksuda, kuid see ei anna mulle emotsionaalselt midagi. Kui mul sisuliselt konkurentsi pole, on end raske motiveerida. Paned aga võistluse eel püksid jalga, määrid end kokku ja lähed lavale,» põhjendas Kiivikas uute väljakutsete vastuvõtmist.
Teatavasti pole Kiivikas kõigest kohalik staar, vaid on kulda-karda kokku kraapinud praktiliselt igast maailma otsast, regionaalsetest võistlustest tiitlivõistlusteni. Kusjuures huvitaval kombel pärineb just sellest hooajast mehele endale kõige olulisem saavutus. Nimelt oli ta tänavuse hooaja järel maailma esinumber, mis tähendab sisuliselt maailmakarikaetapi võitu.
«Tabelis on punkte 605 mehel ning olla nii suure pundi seas esimene – ükskõik, mis külje alt vaadates – on ikka väga kõva sõna. Eriti arvestades, et oled pidevalt Adamsi dopingujälgimisprogrammis ning sind testitakse pidevalt,» märkis Kiivikas. «Mõistagi pole minu suhtumine pelgalt sel hooajal muutunud. Olen alati olnud arvamusel, et sport peab olema igal juhul puhas, kuid kulturismi spetsiifikat arvestades on see ehk tähelepanuväärsem kui mõnel muul alal. Näiteks vehklemises puhtalt dopinguga midagi ära ei teeks – sa pead olema osav, kiire, taktikaline ja mida kõike veel –, ent kulturismis annab doping kohe märkimisväärsed tulemused.»
Kulturism, ka amatööride seas tipptasemel, pole mitte sport, vaid elustiil. Kui otseselt tegeleb tippkulturist alaga umbes viis tundi päevas, mille sees on treeningud, toitumiskordade ja päeva planeerimine, siis tegelikkuses ollakse asjas sees ööpäev läbi. Hooaja sees peab hoidma kindlat elurütmi, ei saa endale lubada sõpradega väljas käimist või õhtul liiga kaua ülevalolemist. Kõik käib kindla takti järgi, mida muuta ei tohi. Tegelikult võib, ent siis kannatavad kohe ka tulemused. Kusjuures kui nelja- kuni viiekuune treeningtsükkel ja kuue- kuni seitsmekuune dieediperiood kokku liita, tähendab see, et režiim kestab peaaegu aastaringselt. Proffide seas on asi veelgi täpsem. Kui tahta tulemusi, peab tegema edasimineku.
«Kui puhtalt lihastest rääkida, siis jalad on mul alati väga tugevad olnud, ent kindlasti pean ülakehale massi juurde andma. Lisaks peab vaeva nägema tuharaosaga. Piltlikult öeldes peab tuhar välja nägema triibuline, kuna see on viimane koht, kust rasv kaob,» ütles Kiivikas. «Vaimselt olen vägagi valmis ja tugevalt meelestatud, ent kas keha ka järele tuleb? Seda on nüüd vaheaastal näha.»
Maksimalistina pole Kiivikasel ambitsioonide seadmises probleemi. Tema eesmärk on endiselt jõuda kõige kõrgema tipu lähedale, ent selle vallutamine saab olema üliraske.
«Kõige kõrgem autasu, mida võib võita, oleks proffide maailmameistritiitel, ent annan endale aru, et see saab olema sisuliselt võimatu. Ma ei saanud seda ju amatööride seaski. Küll aga usun, et suudan jõuda maailmameistrivõistlustel finaali ehk esimese kuue sekka. Arvestades tõika, et selle aasta TOP 5 seas olnud meestest olen ma kolme meest viimasel kahel aastal võitnud, siis miks mitte medal?» mõtiskles Kiivikas. «Kuid panen endale esialgu reaalse eesmärgi, mille poole püüelda: tahan esmalt võita mõne profiturniiri!»
Treener Kiivikas soovitab kulturismi
Eesti kulturismilegend ei tegutse ainult ise tippspordis, vaid aitab ka noortel talentidel kõrgeid eesmärke püüda. Näiteks on tema õpilased ta lihane tütar Amani Kiivikas ning Kristjan-Johannes Konsap. Lisaks sellele, et kulturismi võib kõrgel tasemel viljeleda teiste spordialadega võrreldes ka kõrgemas eas, mille ehe näide ta ise on, soovitab treener ala mitmel teiselgi põhjusel.
«Esiteks õpetab see distsipliini. Kui muidu lähevad noored mehed distsipliini sõjaväkke õppima, siis kulturismiga omandab seda samamoodi. Seejuures ei taha ma sugugi väita, et sõjaväes ei peaks käima. Teiseks annab see kindlasti enesekindlust ning teatud mõttes ka visuaalset atraktiivsust – kes see ikka ei tahaks, et talle tänaval järele vaadataks,» loetles Kiivikas, ent lisas, eeltoodud omadusi võib hästi rakendada ka igapäevaelus. «Kui oled distsiplineeritud ja hea analüüsivõimega, lööd igas eluvaldkonnas läbi. Samuti näiteks äris, mida ma isegi teinud. Üks näide on minu värskeim ettevõtmine Mealy, mille kontseptsiooniks on pakkuda inimestele tervislikku ja meeldivat maitseelamist. Esimeste toodetena värskeid salateid.»
Ott Kiivikas (10.09.1977)
Suuremad saavutused
Vaata Spordiaasta Tähtede galat Kanal 2-st ja Postimees online’ist koos otseblogiga juba 27. detsembril algusega kell 20.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)