Kontaveit sihib maailma populaarseimal üksikalal esikümnekohta

Anett Kontaveit.

FOTO: WU HONG / EPA

Tänavu ajalugu teinud Eesti esitennisist Anett Kontaveit jätab selja taha karjääri kõige edukama hooaja ning püüab edaspidi maailma populaarseimal spordialal esikümnekohta.

Kontaveit viibis selle artikli kirjutamise hetkel ehk detsembri alguses Tais, kus valmistus uueks aastaks. Teatavasti algab Suure Slämmi karussell igal aastal just Australian Openiga (tuleval aastal 14.– 27. jaanuaril) ja nii on naeratuste maal päikeselises Tais hea kuumusega harjuda. Ehk on sel aastal Kontaveidi jaoks Austraalia eriti olulise tähtsusega, sest tänavusest hooajast pärineb just rohelise mandri olulisimalt turniirilt kibedaim mälestus. Pärast serblanna Aleksandra Krunići, sakslanna Mona Bartheli ja lätlanna Jelena Ostapenko üsna kindlat alistamist tuli vastu võtta valus 6:4, 4:6, 6:8 kaotus. «Seda võib lugeda hooaja kõige suuremaks pettumuseks, kuna mul oli väga hea võimalus jõuda veerandfinaali,» meenutas Kontaveit.

Kuigi erinevalt mullusest hooajast WTA turniiri võite jõululaupäeval alles 23-aastaseks saanud eestlanna kontole ei lisandunud, oli aasta meeletult edukas. Aastal maailma edetabelis 21. kohaga lõpetanud sportlase skalpide kogumik oli muljetavaldav. Esikümnetennisistide võitmine muutus Kontaveidi jaoks tänavu juba üsna tavaliseks: näiteks kaks korda Venus Williams, Petra Kvitová, Caroline Wozniacki või Sloane Stephens. Samas on just viimasena nimetatuga seotud ka Kontaveiti hooaja suurim küsimärk.

Aasta teisele Suure Slämmi turniirile Roland Garros’le ehk Prantsusmaa lahtistele saabus ta väikse viirushaiguse kiuste, oli seetõttu esimeses ringis ameeriklanna Madison Bremgle’i vastu veidi raskustes, ent läks siis hoogu. Edasi alistas ta üsna kindlalt kahes setis tugevad Alexandra Dulgheru ja eelpool mainitud Kvitová ning paljudele tundus, et Kontaveit mängib elu parimat tennist ning äkki läheb päris lõpuni välja. Kontaveit oli ka ise toona oma väljaütlemistes enesekindel ning tunnistas, et ta enam ei vaata vastaste reitinguid, vaid on valmis kõiki võitma ning lõpuni välja minema. Ent kaheksandikfinaalis tabas teda krahh: Stephensile kaotas ta 11 geimi järjest ja kogu mängu kõigest 52. minutiga 2:6, 0:6.

«Stephens hävitas Kontaveidi. Täna oli väljakul selle mängija kahvatu imitatsioon, kes Petra Kvitova alistas,» ei halastanud ka Eurosport. Kas sellises ärakukkumises mängis oma rolli ka treener Glenn Schaapi lahkumine keset turniiri, on raske öelda, ent selle koostöö lõppemise osas on jäänud mitu küsimärki. Ja samas, kas sellistel teemadel üldse peabki urgitsema? Küllap teab sportlane ise kõige paremini, mis talle hea.

Loodus tühja kohta aga ei salli ja juba Wimbledoni, maailma tenniseturniiridest ilmselt kõige mainekama Suure Slämmi turniiri eel teatas Kontaveit, et on palganud uueks juhendajaks nimeka inglase Nigel Searsi. Wimbledonis jäi eestlanna laeks sedapuhku kolmas ring ja US. Openil langes ta suisa esimeses. Kaugelt sündmusi vaatlevad tennisesõbrad olid mures, kas meie tulevikulootus ikka tegi Searsiga koostöö alustamisel õige otsuse, ent aasta lõpp kujunes jällegi taas väga tugevaks. Hiinas Wuhanis peetud WTA turniiril näitas ta väga head mängu – kusjuures 64 parema seas alistas ta just Stephensi –, jõudis finaali, kuid pidi valgevenelanna Arina Sabalenka paremust tunnistama. Kremli Cupil pääses Kontaveit veerandfinaali, ent kõige vahvamad uudised tabasid Eesti tennisesõpru oktoobris, kui sai selgeks, et Kontaveit on esimese eestlannana ajaloos pääsenud Elite Trophy aastalõputurniirile. Ka seal hoidis ta Eesti lippu kõrgel, alistas alagrupis Julia Görgesi, ent esimeses kohtumises saadud kaotus Elise Mertensilt ei lubanud paraku edasipääsu. Kuid tugev tulemus ja soliidne punkt aastale igal juhul. Spordiaasta Tähtede gala eriajakirja jaoks aastale tagasi vaadates märkis eestlanna, et võib 2018. aastaga kindlasti rahule jääda.

«Kindlasti on veel arenguruumi, aga see oli minu karjääri parim aasta. Saavutasin mitmeid eesmärke ja olen selle progressi ja tulemuste üle õnnelik,» sõnas ta. «Positiivseid külgi selle aasta puhul oli päris mitmeid. Ma arvan, et üks suur saavutus oli WTA Premier turniiri finaali jõudmine, mida ükski eestlane veel teinud polnud. Positiivne oli ka see, et lõpetasin aasta tugevalt ja tundsin, et muutusin kogu aeg stabiilsemaks. Ja eks päris palju positiivseid emotsioone on võtta ka sel aastal saadud headest võitudest.»

Kontaveit tunnistas, et praeguse seisuga läheb ettevalmistusperiood uueks hooajaks edukalt ja kuigi ta uueks aastaks ennustusi tegema ei hakka, sest ta pole lihtsalt seda tüüpi sportlane, on järgmiseks eesmärgiks pääseda maailma TOP 10 hulka. Töö selle nimel käib.

«Ma arvan, et minu tagajoonemäng on suur tugevus ja sellega tunnen end väga kindlalt. Samas on väikseid tehnilisi lihvimisi ja pidev töö käib ka üldfüüsilisega,» märkis Kontaveit. «Ja ma arvan, et me kõige üksmeelsemalt töötame treeneriga selle nimel, et tulemused ja mängud oleksid läbi aasta stabiilsemad.»

Anett Kontaveit (24.12.1995)

  • WTA edetabelikoh: 21
  • Kõrgeim edetabelikoht 20 (22.10.2018)

Suure Slämmi turniirid

  • Austraalia lahtiste 4. ring (2018)
  • Prantsusma lahtiste 4. ring (2018)
  • Wimbledoni 3. ring (2017 ja 2018)
  • US. Openi 4.ring (2015)

Teisi saavutusi

  • WTA turniirivõit Hertogenboschis (2017
  • 11 ITF-i turniirivõitu

Kontaveit – globaalselt Eesti kõige kuulsam sportlane üksikalal

Anett Kontaveit on kahtlemata kõige kuulsam Eesti sportlane. Jah, Suure Slämmi turniire pole ta veel võitnud, ent tennis on ilma mingi kahtluseta kõige populaarsem individuaalala maailmas. Vaata, millist vastavat edetabelit tahes – kui jalgpall on jälgitavuselt nelja miljardiga konkurentsitult spordiala nr 1, siis tennist vaatab vähemal või rohkemal määral hinnanguliselt umbes üks miljard inimest.

Suure Slämmi turniire ja eriti Wimbledoni on kuulnud isegi need, kes muidu tennisega kursis pole. Suurkujusid teatakse ja mäletatakse. Legendidest või kasvõi ikoonilistest sündmustest kirjutatakse raamatuid ja vändatakse filme. Ehk kõige parem viimatine näide on sel aastal lansseeritud linateos «Strokes of Genius», mis räägib 2008. aasta Wimbledoni meeste üksikmängu turniiri finaalist, kus kohtusid Roger Federer ja Rafael Nadal.

Selle matši kohta on öeldud, et see oli nii muutlik ja ettearvamatu, et hoolimata tulemusest (Nadal võitis viies setis 6:4, 6:4, 6:7, 6:7, 9:7 – toim) oli tõeline võitjasport. Seda kõike arvesse võttes rõhutan veel kord: tennise skaalaga üksikala maailma ei eksisteeri.

Vaata Spordiaasta Tähtede galat Kanal 2-st ja Postimees online’ist koos otseblogiga juba 27. detsembril algusega kell 20.

Tagasi üles