Tõstmise olümpiavõitjat Oleksi Torohtiid ähvardab kuldmedalist ilmajäämine, lisaks talle põrus kontrollis ka usbekk Ruslan Nurudinov. Mõlemad mehed on viie tõstesportlase seas, kellele määrati 2012. aasta Londoni olümpiamängude dopinguproovide kordustestimise järel esialgne võistluskeeld.
Kaua võib?! Kaks tõstmise olümpiavõitjat põrus dopinguga
Ukrainlane Torohtii võitis Londonis kaalukategoorias kuni 105 kg kuldmedali, hoopis huvitav lugu on aga Usbekistani esindava Nurudinoviga. Londonis oli ta neljas ja valas medalita jäämise järel kibedaid pisaraid. Neli aastat hiljem Rios tegi Nurudinov siiski vigade paranduse ja tõusis olümpiarekordiga pjedestaali kõrgeimale astmele. Samas võib see kuld talle isegi alles jääda: kõik sõltub sellest, milline karistus usbekile määratakse.
Lisaks Rio olümpiakullale on Nurudinov veel 2013. aasta maailmameister ja 2014. aasta MM-hõbe, samuti tänavuste Aasia mängude võitja. Pole teada, mis saab neist medalitest, kui tema Londoni-tulemus tõesti tühistatakse.
Peale Torohtii ja Nurudinovi tulemuste on ohus ka Aserbaidžaani tõstja Valentin Hristovi Londoni pronksmedal kaalukategoorias kuni 56 kg. Halb analüütiline leid tuvastati ka valgevenelase Mikalai Novikau ja armeenlanna Melanie Daluzjani proovidest. Portaali Insidethegames.biz väitel leiti kõigi viie proovist lubatust rohkem testosterooni, Daluzjan ja Novikau patustasid lisaks veel ka stanosolooliga.
Novikau sai Londonis kuni 85 kg meeste seas seitsmenda koha, Daluzjan jäi naiste kui 69 kg kaalukategoorias viimaseks. Tema kategoorias on aga samuti juba korra medaleid ümber jagatud, sest kahe aasta eest põrusid esialgne pronksivõitja Marina Škermankova kui ka neljanda koha saanud Dzina Sazanavets samuti stanosolooli ja turinabooliga. Mõlemad valgevenelannad said võistluskeelu ja Škermankovalt võeti medal.
Kui Torohtii peaks Rio kullast ilma jääma, läheks see iraanlasele Navab Nassirshalalile. Hõbedale tõuseks poolakas Bartłomiej Bonk ja pronksile esialgu viienda koha saanud usbekk Ivan Jefremov.
Londonist on saanud kõigi aegade mustim olümpia
ROK on Londoni proovide järeltestimise käigus vahele võtnud juba 116 sportlast, kellest koguni 24 on olnud tõstjad. See teeb Londoni mängudest kõigi aegade kõige «räpasema» olümpia. Näiteks 2008. aasta Pekingi mängudelt, mille proovid on tänaseks aegunud ja nende kordustestimised lõppenud, jõudis avalikkuse ette 86 positiivset dopinguproovi. Sealgi hoidsid tõstjad «latti kõrgel», sest patustajaid oli 26.
Värske uudis seab taas ohtu tõstmise võimalused pääseda 2024. aasta Pariisi suveolümpia programmi. Mullu detsembris esitas ROK rahvusvahelisele alaliidule neli nõudmist, et koht olümpial säilitada. Eelmisel kuul nenditi, et IWF «on teinud edusamme», kuid tõstjate kindlat pääsu Pariisi ei kinnitatud endiselt.
Muuhulgas kiideti «Tbilisi otsust», mis jättis üheksa enim patustanud riiki (Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Hiina, Kasahstani, Moldova, Venemaa, Türgi ja Ukraina) tiitlivõistlustelt aastaks kõrvale. Nagu värsketest uudistest näha, ongi viiest patustanust neli just neist riikidest.
Viimane skandaal pärineb aga tänavuselt MMilt, mis peeti Türkmenistanis. Ehkki riigis on tõstjaid, kes kannavad praegu võistluskeeldu, osalesid mõned neist Ašgabatis «demonstratsioonvõistlusel».