F1-ajaloo ülivõimsama JOKK-skeemi leiutanud insener sai kuningannalt ordeni

Niki Lauda Brabham BT46B roolis. Foto: Geoff Goddard/The GP Archive/Scanpix

Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II jagab aastavahetuse puhul ordeneid. Teiste seas saab aumärgi (CBE – kanguselt kolmas tiitel ja esimene, millega ei kaasne tiitlit «söör») rinda vormelilegend Gordon Murray.

Legendaarseks ei saanud Murray mitte ise vormelil kihutades, vaid mees on disainer. Tema loodud autodel on võidetud 50 GP-etappi ja viis MM-tiitlit (kaks Brabhamiga, kolm McLareniga). Just tema käe all sündis ka möödunud sajandi 90ndate kuulsaim ja kiireim tänavasõiduauto McLaren F1.

Lisaks viiele MM-tiitlile mäletatakse Murrayd kuninglikus vormelisarjas ühe kõige ikoonilisema masina autorina. Selle tiitli sai Brabham BT46B vormel vaatamata sellele, et see osales vaid ühel GP-l.

Mis tegi BT46B nii eriliseks? Selle tagaotsast vaatas välja hiiglaslik ventilaatoritiivik, mis tegi masina uskumatult kiireks. Nimelt imes ventilaator ära ohtralt õhku vormeli põhja ja ringraja vahelt, mis tähendab, te BT46B oli otsekui asfaldi külge liimitud. 1978. aasta Rootsi GP-l edestas Niki Lauda selle roolis lähimaid konkurente rohkem kui poole minutiga. Sealjuures kvalifikatsioonis olid kaks Brabhamit saanud alles teise ja kolmanda koha – rajale mindi silmini täis kütusepaakidega, et masinat aeglasemaks muuta ja selle ülemvõimu varjata.

Kuidas selline asi lubatud oli? Tehniliselt polnudki – kui ventilaatori peamine eesmärk olnuks masina aerodünaamikat parendada. Aga Brabhami meeskond väitis, et õhk liigub peaasjalikult selleks, et jahutada masinas peitunud Alfa Romeo mootorit. JOKK-skeem õnnestus ja Rahvusvaheline Autoliit FIA lubas tiimil masinat hooaja lõpuni ehk viimased kaheksa etappi kasutada. Kuna teised meeskonnad olid otsuse peale maruvihased otsustas Brabhami tiimiboss Bernie Ecclestone teha siiski härrasmeheliku sammu ja rohkem BT46B vormelit rajal ei nähtudki.

Brabham lõpetas hooaja võistkondade seas kolmanda kohaga.