Saada vihje

Austria koondislane soovib Ilvest õlle ja/või šokolaadiga tänada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Karli Saul/SCANPIX

«Suuskade laenamine on meie alal väga ebatavaline. Suur aitäh Kristjan Ilvesele, et ta appi tuli! Teen talle meeleldi õlle, šokolaadi või mida iganes ta soovib välja,» rõõmustas Philipp Orter, üks hüppesuuskadeta Otepääle jõudnud Austria koondislasest.

Austerlased lendasid Tallinnasse üleeile pärastlõunal Münchenist. «Lennuk oli väike, ometi üllatusime, kui kohale jõudes selgus, et meie hüppesuusad jäid maha. Asusime seejärel kohe stardiprotokollis näpuga järge ajama ja vaatama, kellega meie erinevad mõõdud klappida võiks ja kust oleks lootust abi saada,» selgitas Orter. Samas lennukis olid ka kuulsad sakslased – nemad said oma varustuse eilseks hommikuks kätte.

Tunamullusel MMil Austria meeskonna koosseisus pronksmedali võitnud Orterile tuli appi Kristjan Ilves. «Paar paari suuski andsin, kiivri samuti. Nüüd küsiti juba riideid kah. Aidatakse alati, näiteks tossudega, aga et terve varustus niimoodi kaotsi läheb, on ikka väga ebatavaline,» lausus Ilves.

Mu treener tegi juba nalja ja arvas, et peaksin need suusad kuidagi endale saama

«Kristjani suusad on minu omadest natuke… või noh, tegelikult mitte nii väga natuke – viis sentimeetrit – lühemad. See pole kindlasti ideaalne, kuid see-eest sobivad klambrid mulle suurepäraselt,» kirjeldas Orter meie esinumbri varustuse sobivust.

Kuid ta tõi välja ühe kõneka fakti: «Et mul oli eelvõistlusel hoovõtul üks paremaid kiiruseid, näitab, et Kristjani suusad on väga head. Mu treener tegi juba nalja ja arvas, et peaksin need suusad kuidagi endale saama!» Pilk protokolli kinnitab Orteri sõnu: tema näidust (83,4 km/h) said parema kirja vaid kaks sportlast.

Ka Orter tõdes, et säärane varustuse laenamine ei ole nende alal sugugi harjumuspärane. «Taoline olukord on väga tavatu. Võistleme ju siiski üksteise vastu. Aga et hädas aidatakse, näitab, et meie vahel on austus ja oleme kui suur perekond. Olen tõesti Kristjanile südamest tänulik.»

Tagasi üles