Suusaliidu uus peasekretär: asjad ei hakka käima ühe mehe järgi

Seni läbi ja lõhki iluuisutamise inimesest Margus Hernitsast sai hoopis suusaliidu juht. Foto: Liis Treimann

Käes on päkapikkude aeg ja mudilased ootavad kannatamatult hommikuid, et näha, mida päkapikud on toonud. Sama kärsitult ootas tänast hommikut juba ammu täismeheeas Margus Hernits. See on tema esimene hommik suusaliidu peasekretärina.

Kolmedel olümpiamängudel osalenud ja pärast tippsporti oma meelisalaga tihedalt seotuks jäänud 35-aastane Hernits teeb oma elus järsu kannapöörde. Võttes vastu uue väljakutse, kandideeris ta tänavuse aasta ühe kurikuulsama mehe Jüri Järve mantlipärijaks.

Laupäeval toimunud Eesti Suusaliidu üldkogu kinnitaski Hernitsa ametisse. Sama päeva hommikul oli tema kandidatuuri kiitnud heaks alaliidu juhatus.

«Otseselt mingit hääletamist polnudki. Üldkogul osalenud inimesed said esitada küsimusi. Põhimõtteliselt oli see nii, et kellel on midagi minu määramise vastu, siis selle ütlemiseks on õige aeg,» kirjeldas Hernits valimisprotseduuri lõppvaatust. «Kohal oli väga palju suusaliidu liikmeid – vist 33 esindajat. Kvoorumi jaoks oli seda rohkem kui küllalt.»

Hernits teadis alaliitudes praktiseeritavat tava, et mõni inimene hääletab volituse alusel mõnikord isegi kümmekonna klubi nimel. Sellise tegevusega kaasnevat võimalikku pettust kahtlustati ka enne suusaliidu üldkogu. Värske peasekretäri kinnitusel aga midagi niisugust polnud.     

Hernitsa eelkäijale sai saatuslikuks valetamine seoses Andrus Veerpalu dopingulooga. Uus peasekretär lubas samalaadsete probleemide ilmsikstulekul sellisest käitumisest hoiduda. «Püüame olla avatud ja head suhtlejad,» sõnas ta ja tema hääles kõlas entusiasm ja tegutsemissoov. «Ootan juba kannatamatult esmaspäeva hommikut!»

Margus Hernits, seni teatakse sind kui iluuisutamise inimest. Kust tuli idee teha kannapööre ja kandideerida hoopis suusaliidu peasekretäriks?

Viimasel ajal oli mu töö seotud erinevate projektidega ja praeguseks olid need kõik lõppenud. Kui nägin suusaliidu konkursi kuulutust, hakkasin asjale mõtlema, ja mida rohkem ma mõtlesin, seda rohkem hakkas asi meeldima. Pidasin nõu oma isaga ja temagi julgustas mind proovima.

Pärast konkursile avalduse esitamist toimus esimene vestlus personaliotsingu firmas, teine voor oli juba jutuajamine suusaliidu presidendi Sandor Liivega. Mulle tundub, et meil tekkis seal hea klapp. Ilmselt on kasuks ka minu tippspordialane taust.

Eesti Suusaliidul on seljataga ilmselt oma ajaloo keerulisim aasta. Kas kõik need teadaolevad probleemid ei hirmutanud?

Loomulikult olin ma toimuvat jälginud ja see kõik pani mind mõtlema. Kuid mis oli, see oli… Töö tundub väga huvitav ja seepärast ootan juba kannatamatult oma esimest tööpäeva. Usun, et suusaliit on üks Eestis paremini toimivaid ja professionaalsemaid spordialaliite.

Eeldan, et sa ei hüpanud vette päris tundmatus kohas. Kas said enne kandideerimisotsuse langetamist pidada nõu mõne suusaliidu inimesega?

Rääkisin mitme suusaliiduga seotud inimesega, kõige põhjalikumalt aga juhatuse liikme Kaarel Zilmeriga. Tean teda juba sellest ajast, kui ta aitas mind ülikooli lõputöö kirjutamisel. Zilmer viis mind asjadega kurssi.

Vastuolusid võib leida igas alaliidus – nii oli ka uisutamises. Iseenesest pole sisemises opositsioonis midagi halba, see hoiab ärksust.  

Kas plaanid kohe suuri muudatusi?

Esialgu püüan inimestega tutvuda ja teha endale selgeks, kuidas kogu struktuur toimib. Alles siis saab otsustada, kas miski vajab põhjalikku muutust.

Teise sammuna soovin parandada suhteid rahvusvahelise alaliidu FISiga. Selle eeldusena pean tähelepanelikult jälgima, kuidas kulgeb Otepää MK-etapi ettevalmistus. Üldkogul jäi kõrva arvamus, et alaliit on seni liiga palju keskendunud tippspordile – see on küll tähtis, kuid me ei saa ignoreerida rahvasporti.

Pealegi ei tähenda suusaliit ainult murdmaasuusatamist, sinna kuulub ka palju muid alasid ja needki väärivad suuremat tähelepanu.

Ilmselt pole kellelegi saladuseks, et seni käis suusaliidu tegevus koondise peatreeneri Mati Alaveri soovide järgi. Kas sa ei pelga, et sullegi hakkavad saabuma kõned, kus antakse tegevuseks täpsed juhtnöörid, ja peasekretärina pole sul teha muud kui lüüa kulpi ja teha, mis kästakse?

Ma ei karda seda. Igas spordialaliidus on nimekad inimesed, keda tasub kuulata, kuid samas ei hakka asjad käima kindlasti nii, et üks mees ütleb ja selle järgi kohe ka kõike tehakse.  

Oled Eesti Uisuliidu juhatuse liige. Kas kavatsed selles rollis jätkata või pöörad oma senisele meelisalale täielikult selja?

Kindlasti jään ma uisutamisega mingil määral seotuks, kuid juhatuse liikmena ei jätka. Mulle tundus, et see ei meeldiks suusainimestele. Sellel teemal esitati mulle ka palju küsimusi.

Pärast tippspordiga lõpparve tegemist tegidki ju igapäevase töö kõrvalt karjääri ka rahvusvahelises iluuisutamises. Nüüd lõid sellele käega.

Olin võistlustel tehniliste elementide hindaja ja võistluste tehniline delegaat. Mõlemad on küll toredad ametid, kuid põhitööna ei tooks nad midagi sisse. Pealegi tekkis teatud motivatsioonipuudus – mõistsin, et kuhugi kõrgemale pürgimiseks puuduvad sisuliselt võimalused. Kogu see tegevus ei pakkunud enam tõsist väljakutset.