Toomas Triisa rääkis tänavuse Dakari ralli eripäradest

Toomas Triisa Foto: Jaanus Ree

2017. aastal Malle-Moto klassis Dakari ralli võitnud eestlane Toomas Triisa rääkis Kuku saates «Piloot» eile alanud kõrberallist.

Kuigi eestlasi tänavu Dakaril stardis pole, on Triisa huvi kõrberalli vastu jätkuvalt suur. «Tavaliselt, kui 1. jaanuar kätte jõuab, hakkan internetist vaatama, kes sel aastal kohal on ja mis vormis keegi on. Huvi on endiselt suur,» kinnitas ta.

Tänavune Dakari ralli sõidetakse vaid Peruus, sest korraldajate läbirääkimised Tšiili ja Boliiviaga jooksid liiva. See tõi omakorda kaasa olukorra, kus võistlustrass on varasemast tunduvalt lühem – 5600 kilomeetrit. Samuti on kavas vähem kiiruskaitseid ehk kümme.

«See aasta on kõigile uus. Tavaliselt on kilometraaž jäänud 9000 kanti ning võidusõidu päevi on olnud 12. Eks see ole suuresti tingitud ka sellest, et keskmised kiirused saavad olema madalad, sest suur osa sõidetakse kõrbes,» selgitas Triisa.

«Sõitjale on kõrb üks väga eriline ja äge koht. Aga kui seda sõita võidu ja kümme päeva, siis 300+ kilomeetrit kiiruskatset kõrbes on omamoodi keeruline. Keeruliseks teeb selle see, et liivadüünid muutuvad ja navigeerimine on seal äärmiselt keeruline, sest puuduvad tugipunktid, millest kinni haarata,» jätkas Triisa.

Tänavuse ralli võitjat Triisa ennustama ei hakka, sest see on üsna keeruline. «Usun, et nii mootorrataste kui autode seas tuleb esile uusi nimesid, kes on eelnevalt olnud küll 20 seas, kuid pole pürginud kõrgesse mängu. Eks sõitjad jagunevad ka nii, et kellele meeldivad rohkem tehnilised, kellele kiired katsed. Seekord on kindlasti rohkem aeglaseid ja tehnilisi katseid. Esiviisik on kindlasti igal pool kiire, aga pärast neid hakkavad esile kerkima pigem tehnilisemad sõitjad,» pakkus Triisa.

«Eks neid näljaseid mehi on palju. Praktiliselt esimesed 20 on võimelised võidu peale sõitma. Kuid olukord on kõigile uus. Ralli on lühem ja düüniderohke ehk eksimisruumi on vähe. Agressiivsematele sõitjatele võib saada saatuslikuks üks päev, mil starditakse ühisstardist. Mees mehe vastu sõidus võivad üsna lihtsalt tulla ootamatud vead. See on Dakar, kunagi ei tea enne lõppu, kes võidab. Eks pärast viiendat või kuuendat päeva näeb, kes on põhilised soosikud,» jätkas ta.

Triisa usub, et kuni esimese puhkepäevani püsivad vahed väikesed. Seejärel hakatakse aga riskima. «Fakt on see, et kes esimesena stardib, temal on navigeerimine kõige raskem. Teistel on juba jälg ees ja neil on veidi lihtsam. Pärast puhkepäeva peavad sõitjad hakkama aga juba riskima.»

«Eelmine aasta mäletame mootorratastel väga hästi, kuidas terve esimene grupp tegi navigeerimisel suure vea ning oli suurest mängust väljas. See aasta hakatakse kindlasti palju strateegia peale mängima ja tiimitööd tegema. On huvitav jälgida, kes millal oma trumbid välja mängib,» lausus Triisa.

Kui muidu stardivad rallile esimesena mootorrattad, siis Dakari ralli teisele katsele lähevad esimesena peale autod. Mootorratturitele see ilmtingimata olukorda lihtsamaks ei tee.

«See on kahe otsaga asi. Tsiklimehed lähevad, kui on kõik autod läinud. See tähendab, et ka nõrgema tasemega autod, kes teevad navigeerimisel rohkem vigu. Sellist ühtset jälge enam pole – ühed lähevad ühele, teised teisele poole. Sealt läbi tulla on omaette kunst ja teeb isegi olukorra kohati raskemaks. Mis on kõige ohtlikum – autod jäävad düünide taha kinni ja neid pole näha. See teeb omakorda sõitu natukene ohtlikuks.»