Eesti ujumises astuti ajalooline samm

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ujumine. Foto on illustreeriv.
Ujumine. Foto on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ujumine astus maailmale sammu lähemale, kui 20.–22. detsembrini Sõle ujulas toimunud lühiraja meistrivõistlused ujuti uues formaadis, mis on identne suurvõistlustega. Nimelt peeti hommikul eelujumised ja õhtul finaalid, kuhu pääses vastavalt alale kas kaheksa või 16 paremat.

Samuti oli tegu esimese korraga, mil toimusid erinevatel aegadel nii lühiraja meistrivõistlused juunioridele ja noortele (23.–25. novembrini) kui ka eelnimetatud nii-öelda absoluutklassi meistrivõistlused, kuhu pääsesid vaid Eesti Ujumisliidu kinnitatud normide täitjad. Kusjuures aegnormatiiv peab olema ujutud viimase 15 kuu jooksul.

«Mingil ajal, kui Eesti taasiseseisvus, siis raha kokkuhoiu mõttes pandi kõik vanusegrupid kokku. Nüüd teeme kaks korda ühe ja sama võistluse,» sõnas ujumisliidu peasekretär Pille Tali, kelle sõnul on näiteks Leedu ja Läti juba ammu eelkirjeldatud teed läinud.

«Me tahame ikka olla atraktiivsemad ning jõuda sinna, et meie oma sportlased harjuvad sellega, et nad peavad ujuma kaks korda päevas,» vaatas Tali tulevikku.

Märksõnad

Tagasi üles