Andres Vaheri kommentaar: pistaks äkki mõõgad tuppe…

Kui avalik reaktsioon väljendub aga moel «kõik teised on pahad ja miks keegi küll meid ei armasta», siis pole see enam pelgalt emotsioonipurse. Foto: ROBERT MICHAEL / AFP

​Pühakiri ütleb Jeesuse suu läbi: «Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!»

Säärasel toonil tahaks uue spordiaasta hakatuseks tervitada kogu Eesti spordirahvast. Tsiteeritud tarkust saab ja tuleb võtta ühtaegu nii palve, hoiatuse kui lausa manitsusena. Tõepoolest, piibli ja mõõkade kunstiline kasutamine pole siinkohal põrmugi juhuslik…

Miks on nii, et meie spordirahva leeris läheb pühade – ehk täieliku rahu – ajal (ja järellainetusena ka hiljem) vaat et alati kisklemiseks? Sõditakse risti-rästi igal teljel: milline ala on teisest etem, miks jäi keegi kuskilt nimekirjast välja või kuulus valesse nimekirja? Minnakse isiklikuks, solvutakse, tõmmatakse räpasesse poripildumisse koguni teised. Kuhu jäävad (enese)väärikus, ligimesearmastus, inimlik suurus?