Pühakiri ütleb Jeesuse suu läbi: «Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!»
Tellijale
Andres Vaheri kommentaar: pistaks äkki mõõgad tuppe… (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säärasel toonil tahaks uue spordiaasta hakatuseks tervitada kogu Eesti spordirahvast. Tsiteeritud tarkust saab ja tuleb võtta ühtaegu nii palve, hoiatuse kui lausa manitsusena. Tõepoolest, piibli ja mõõkade kunstiline kasutamine pole siinkohal põrmugi juhuslik…
Miks on nii, et meie spordirahva leeris läheb pühade – ehk täieliku rahu – ajal (ja järellainetusena ka hiljem) vaat et alati kisklemiseks? Sõditakse risti-rästi igal teljel: milline ala on teisest etem, miks jäi keegi kuskilt nimekirjast välja või kuulus valesse nimekirja? Minnakse isiklikuks, solvutakse, tõmmatakse räpasesse poripildumisse koguni teised. Kuhu jäävad (enese)väärikus, ligimesearmastus, inimlik suurus?