Piilume legendaarse MK-etapi telgitagustesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tollal ERRi heaks töötanud Marko Kaljuveer (paremal) usutlemas 2006. aasta Otepää MK-etapil Tehvandi staadionil pärast meeste 15 km klassikasõitu Eesti suusakoondise peatreenerit Mati Alaveri.
Tollal ERRi heaks töötanud Marko Kaljuveer (paremal) usutlemas 2006. aasta Otepää MK-etapil Tehvandi staadionil pärast meeste 15 km klassikasõitu Eesti suusakoondise peatreenerit Mati Alaveri. Foto: Margus Ansu

Juba 15. korda viimase kahe kümnendi jooksul peavad Eesti igat masti teletegijad pigistama endast maksimumi, et pilt, mille nad Otepäält laia maailma saadavad, oleks igati tipptasemel. Selleks, et külmas, tuules ja lörtsis edukalt hakkama saada, on aegade jooksul tulnud üle olla ka mitmest viperusest.

Paberid ühes ja walkie-talkie teises käes, passis Marko Kaljuveer, legendaarse Toomas Uba protežee, raske ja pika Tehvandi tõusu alguses. Rinnanumbrite järjestuses paberile trükitud kümnetest ja kümnetest nimedest oli umbes veerandsada märgitud punaseks. Just noil pidi Kaljuveer silma teraselt peal hoidma. Kuigi keegi noist tõusu alla jõudis, pidi ta haarama raadiosaatja ning sellest Ubale, ETV spordisaadete peaprodutsendile, kibekiiresti teada andma.

Nood «punased» olid Otepää kõige esimese, kaks kümnendit tagasi peetud suusatamise MK-etapi eeldatavad favoriidid. Nemad ei tohtinud telepildist, mis läks kogu Euroopasse, mingil juhul välja jääda.

Kaljuveer, tollane ETV sporditoimetuse toimetaja (ja Uba mantipärija, nagu kaks aastat hiljem pärast Uba surma ilmnes), oli MK-etapil ametis hoiatajana. Nagu ka Uba poeg Margus, kes passis, walkie-talkie ja paberid näpus, ligi pool kilomeetrit Tehvandi suusastaadioni lõpujoonest eemal. Nendega sama ülesannet täitsid raja eri kohtades veel kolm-neli inimest.

Ei saanud ju lubada, et Otepää MK-etapilt, mille Eesti suusaentusiastid eesotsas Alar Arukuuse ja Mati Alaveriga otsustasid korraldada vähem kui viiekuuse ettevalmistusajaga pärast Venemaa loobumist, läheks eetrisse asjatundmatu ja kaootiline telepilt. Näiteks selline, kus kõvemad sõitjad kaadrist välja jääksid. Mis siis, et võitja finiši on ülekannete kogenud tegijad läänes aegade jooksul maha maganud küll. Nood kobakäpad saavad endale igavese koha Bonanza klubis.

Tagasi üles