Paberid ühes ja walkie-talkie teises käes, passis Marko Kaljuveer, legendaarse Toomas Uba protežee, raske ja pika Tehvandi tõusu alguses. Rinnanumbrite järjestuses paberile trükitud kümnetest ja kümnetest nimedest oli umbes veerandsada märgitud punaseks. Just noil pidi Kaljuveer silma teraselt peal hoidma. Kuigi keegi noist tõusu alla jõudis, pidi ta haarama raadiosaatja ning sellest Ubale, ETV spordisaadete peaprodutsendile, kibekiiresti teada andma.
Nood «punased» olid Otepää kõige esimese, kaks kümnendit tagasi peetud suusatamise MK-etapi eeldatavad favoriidid. Nemad ei tohtinud telepildist, mis läks kogu Euroopasse, mingil juhul välja jääda.
Kaljuveer, tollane ETV sporditoimetuse toimetaja (ja Uba mantipärija, nagu kaks aastat hiljem pärast Uba surma ilmnes), oli MK-etapil ametis hoiatajana. Nagu ka Uba poeg Margus, kes passis, walkie-talkie ja paberid näpus, ligi pool kilomeetrit Tehvandi suusastaadioni lõpujoonest eemal. Nendega sama ülesannet täitsid raja eri kohtades veel kolm-neli inimest.
Ei saanud ju lubada, et Otepää MK-etapilt, mille Eesti suusaentusiastid eesotsas Alar Arukuuse ja Mati Alaveriga otsustasid korraldada vähem kui viiekuuse ettevalmistusajaga pärast Venemaa loobumist, läheks eetrisse asjatundmatu ja kaootiline telepilt. Näiteks selline, kus kõvemad sõitjad kaadrist välja jääksid. Mis siis, et võitja finiši on ülekannete kogenud tegijad läänes aegade jooksul maha maganud küll. Nood kobakäpad saavad endale igavese koha Bonanza klubis.