:format(webp)/nginx/o/2019/01/18/11723276t1h4e36.png)
Oli vaid aja küsimus, millal Otepääl esimest murdmaasuusatamise MK-etappi näeb. See aeg pidi olema 2001. aasta. Aga siis andsid venelased ootamatult 1998 sügisel teada, et nemad ei suuda Raubitšis võistlust korraldada, meie suusaliidu juhid otsustasid vaatamata lühikesele etteteatamisele riskida ja nõnda toimus suusapidu Eestis juba aastal 1999.
Esimese meeste seas korraldatud võistluse, ikka legendaarse 15 kilomeetri eraldistardist klassikasõidu, võitis norralane Espen Bjervig. Eesti parimana oli Andrus Veerpalu 22.
«Ma mäletan, et lumega oli probleeme. Sõjaväelaste abiga saadi rada napilt kokku. See meenub, et oli vähe lund.» tuletab kahekordne olümpiavõitja nüüd ammuseid aegu meelde. «Vastupidiselt praegustele tingimustele, kus lund on palju ja rajad head,» lisab ta, ise äsja rajalt tulnuna.
Veerpalu sõnul oli sportlastele koduradadel toimuv MK-etapp suureks asjaks. «See oli väga emotsionaalne. Hea on kodus võistelda ja siia tuli siis MK-sari. Väga kihvt.» Suusalegend nendib, et kodune tippvõistlus aitas kindlasti kaasa ka tema ja teiste eestlaste tulevastele olümpia- ja MM-medalitele. «Muu maailm tuli siia, nägime, kuidas teised sõidavad ja rahva huvi oli suurem. Sellest oli kindlasti kasu.»
Nüüdseks on Otepää MK-etapp saanud maailma suusaringkondades juba legendaarseks. Näiteks Team Haanja treener Anti Saarepuu pidi möödunud Tour de Ski ajal pidevalt vastama küsimustele, kas Otepääl ikka piisavalt lund on, et Tehvandi tõus rajale lülitada.
Veerpalu võtab see info naerma. Ta nendib: «Eks see on ikka väga raske rada ja kõik teavad, et siin on raske. Paar üksikut (MK-etappi) on olnud, kus Tehvandi tõusu pole sees olnud. Sellele võib võrdluseks tuua näiteks Faluni kus on raske tõus ja Holmenkolleni, kus on raske rada. Võib tõmmata täitsa nendega paralleeli.»
Rääkides mineviku asemel tänavusest võistlusest, tõdes nüüd Aleksei Poltoranini treenerina töötav Veerpalu, et tema hoolealune on haige ja Otepääl ei võistle.
/nginx/o/2018/12/28/11683848t1hfb88.jpg)