Kuhu on jäänud Eesti suusasprinterite punktikohad?

Marko Kilp loodab Otepääl kirja saada hooaja esimesed MK-punktid.

FOTO: Tairo Lutter

Eesti suusasprinterid tahavad täna kodusel Otepääl murda senise hooaja needuse, kus koht 30 parema sees ehk MK-punktidele ja veerandfinaali sõitmine on jäänud suletuks. Mis on seni untsu läinud?

  • Ruka, klassika: Marko Kilp 46., Raido Ränkel 47.
  • Lillehammer, vabatehnika: Ränkel 38., Kilp 72.
  • Davos, vabatehnika: Kilp 39.
  • Toblach, vabatehnika: Kilp 55., Ränkel 59.
  • Val Muestair, vabatehnika: Ränkel 48.
  • Dresden, vabatehnika: Kilp 54.

Need on Eesti kahe kõige nimekama sprinteri tulemused tänavusest hooajast. Distantsisõitjal, aga tänavu enda kohta head sprindikiirust näidanud Karel Tammjärvel on sinna lisada kaks tulemust 40 parema seas. Midagi on selgelt metsa läinud.

Kilp, kelle karjääri seni parimaks tulemuseks on jäänud möödunud hooajal Ruka sprindis teenitud 11. koht, tõdeb, et soov püüda Sinilindu on tema tulemustele mõju avaldanud. «Tahtmine oli suur. Tõstsime kõvasti koormusi. Spordimehe hing tahab alati paremaks saada – kui näed, et tulemust juba natukene tuleb, siis tahad veel ja veel. Natukene sai üle vindi keeratud,» selgitas ta.

Team Haanja treener Anti Saarepuu on hinnanguga nõus: «Tegime Markoga teadlikult mäestikus väga tugevaid treeninguid. Nagu ta ütles, siis kui teha täpselt samamoodi kui eelmisel aastal, siis maailmale ta kuidagi lähemale ei saa. Võib-olla läksime natukene ahneks ja maksime lõivu just hooaja esimesel poolel.»

Tippkiiruse puuduse üle kurtva Ränkeli puhul on probleem vastupidine. «Raido võttis väga rahulikult ja ei käinud kooli tõttu mäestikutrennis,» rääkis Saarepuu. «Raido pidi vähemalt kahest laagrist kooli tõttu loobuma, mis on natukene negatiivne. Väikesi põhjuseid on palju.»

Sähvatust võib täna loota ka näiteks Henri Roosilt, aga suure huviga tasub jälgida Tammjärve liikumist: olud on Otepääl lumiselt keerulised ja distantsimees ise on seniste sprintidega hamba verele saanud.

«Kindlasti ta ei võta ka sprinti seda soojendustrennina, nagu ta on varem võtnud, vaid läheb korralikku etteastet tegema ja keskendub sellele võistlusele,» võttis treener tänavu ainsa eestlasena MK-punkte teeninud hoolealuse sihi kokku. Saarepuu lisab naerdes, et Tammjärv lubas talle kunagi, et temast ei saa kunagi sprindisõitjat ja nüüd on olukord siis selline. «Ma ei ole paberil seda statistikat sel aastal teinud, aga kevadel tegin. Kui pärast Kläbo tulekut on teistel sportlastel FISi sprindipunkt kehvemaks läinud (mida rohkem punkte, seda halvem, tulemus suhtes võitjaga – toim) umbes 20 ühiku võtta, siis Karelil on see 20 ühikut paremaks läinud. Huvitav näitaja,» muheles treener.

Tagasi üles