Saada vihje

20 parema sekka sprintinud Tammjärv: leppisime Kilbiga kokku, et samasse sõitu ei lähe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Karel Tammjärv jõudis Otepääl karjääris teist korda sprindis veerandfinaali. Seal tulnud neljas koht andis mehele suisa koha 20 parema seas. Kui tavaliselt on sprint Tammjärvele kõrvalalaks, siis Otepääl tõestas ta, et raskel rajal saab temagi nobedamatele meestele vastu.

Kui kvalifikatsioonis sai Tammjärv 12. aja, mis oli tema veerandfinaali kolmas tulemus, siis suure osa sõidust oli ta viies. Eesti tänavune edukaim murdmaasuusataja kirjeldas võistluse kulgu: «Algus läks nii nagu tahtsin: tahtsingi saada seda jälge, mille lõpuks võtsin. Kuni esimese tõusu lõpuni oligi seis väga hea, aga siis teisel jõudis väsimus kohale. Teised liikusid kiiremini, tuli väike vahe sisse ja kääri jooksmise tõusu peal ei tundnud end kõige mugavamalt. Lumi oli oluliselt kuivem, suusad kippusid rohkem libisema ja mulle ka üldiselt ei sobi see kääri jooksmine. Sealt see vahe tekkis ja polnud muud teha, kui täiega laskumisse tööd teha ja loota teiste ebaõnnele. Üks koht üllatuslikult mulle ka kingiti.» Seda viimast finišisirgel kukkunud venelase Gleb Retivõhi arvelt – neljas koht kergitas Tammjärve 20 parema sekka.

Tammjärv pääses sprindis veerandfinaali karjääris teistkordselt. Vahe oli olnud pikk – aastal 2011 sai ta Otepääl 22. koha. Kuna selles võistlusformaadis on Tammjärv suhteline võhik, andsid koondisekaaslased talle usinalt nõu. «Ma teadsin ja mulle ka öeldi enne starti, et sa pead koha nimel võitlema ja keegi sulle midagi niisama ei anna. Olen piisavalt suur, et keegi teine mind rajalt ära ei suuda lükata.

Mees mehe vastu ei saa alati kindel olla, kui sa just ei ole kõigist üle, et sa saad kindlasti selle jälje, mis on kõige libedam või peab kõige paremini. Sellega tuleb arvestada ja oma tehnikat korrigeerida,» loetles Tammjärv. Kogemuse võttis ta kokku nõnda: «Saan hakkama, kui on vaja.»

Miks ei valinud teise eestlasena veerandfinaali pääsenud Marko Kilp Tammjärvega sama veerandfinaali, et kuue mehe seas võidelda kahekesi kahele kuni neljale edasipääsukohale? «Me leppisime kokku, et seda ei korralda, sest tavaliselt, kui eestlased ühte sõitu saavad, siis midagi juhtub. Või kui ei juhtu, siis saab tõlgendada et eestlased teevad teineteisele ära ja seda ei olnud vaja,» selgitas Tammjärv, keda ootab homme ees tema põhidistants, 15 kilomeetrit klassikat.

Tagasi üles