Olgem ausad, kui ees ootav WRC-hooaeg lõpeb millegi muu kui Ott Tänaku MM-tiitliga, on midagi metsa läinud.
Ott Tänak – peapretendent MM-tiitlile (1)
Uued WRC-autod hakkavad MM-karussellil tiirlema kolmandat hooaega. Aastal 2017 pakkusid kihlveokontorid, et MM-tiitlile hakkavad jahti pidama M-Spordiga liitunud Sébastien Ogier ja Citroëni liider Kris Meeke. Hooaeg hiljem olid reaalsed jõujooned paika jooksnud ning maailmameistriheitluse prognoos oli Ogier ja mitmendat aastat jutti sarja kokkuvõttes teisena lõpetanud Thierry Neuville. Toyotaga liitunud Tänakust pidi saama õpipoiss alles arenevas meeskonnas.
«Eelmisel aastal oli iga ralli selle autoga minu jaoks uus. Tundsin end seetõttu kollanokana,» tõdes Tänak tänavuse hooaja eel.
Nüüd on aasta 2019 ja WRC-sarja 47. hooaeg. Mitte kunagi varem, ka Markko Märtini hiilgeaegadel pole eestlasel olnud nõnda suurt šanssi aasta lõpus Austraalias maailmameistrina triumfeerida. Seda kinnitavad Eestis saada olevad kihlveoportaalid, mis paigutavad Tänaku selgeks tiitlisoosikuks, aga need on alati oma koefitsientidega kohalike sportlaste poole kaldu.
Palju kindlam mõõdupuu on viimase kuue aasta maailmameistri Ogier’ hinnang. Vahetult pärast eelmise hooaja lõppu andis prantslane järgmiseks aastaks tormihoiatuse. «Tänak ja Toyota on hirmuäratav kooslus. Olen kindel, et nad on ka järgmisel aastal ohtlikud. Eriti arvestades nende tõusu sel aastal,» sõnas Ogier Prantsusmaa väljaandele L'Équipe.
Toyotal suurim eelarve
Tänaku ja Toyota kerkimine peamiseks tiitlipretendendiks on käinud erinevat rada. Tänaku lugu teavad Eestis ilmselt kõik: erakordselt kiire sõitja, kes ei suutnud aastaid masinat teel hoida, aga kes küpses vaikselt ja sai oma käe järgi välja arendatud masina roolis lõpuks kätte ammu oodatud rallivõidu(d). Vägisi on ta viimastel aastatel maailma rallisõpradele selgeks teinud, et eestlased ei ole ainult kruusarallirahvas, vaid temaga tuleb arvestada igal pinnasel. Möödunud hooajal teenisid Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja kokku neli rallivõitu ning lõpetasid kiiruskatsete kiireimate aegade arvestuses aasta suveräänselt väledaimatena.
«See pole auhind, mida me soovinuks,» nentis Tänak aastalõpugalal 70 katsevõidu eest tagasihoidlikku trofeed vastu võttes. «Kahjuks ei saanud me sellega (sõitjate meistritiitli võitmisega – toim) sel aastal hakkama, aga see tähendab, et peame seda tegema järgmisel aastal ja loodetavasti veel palju aastaid tulevikus otsagi.» Ambitsioonikusest mehel juba puudu ei tule.
Toyota kuulsusrikas ajalugu WRC-sarjas sai esimese hooga otsa vana millenniumiga. Celicate ja Corollade nostalgiast kantuna naasti MM-karussellile 2017. aastal, mille eel tiimiboss ja neljakordne maailmameister Tommi Mäkinen läbis isiklikult tuttuue Yaris WRC roolis tuhandeid testikilomeetreid.
Kohe avahooajal said Toyotad kaks rallivõitu – Jari-Matti Latvala Rootsis ja Esapekka Lappi Soomes. Eksperdid olid esialgu üllatunud, et uus meeskond nõnda kiirelt tippkonkurentsi kerkis, kuid veidi mõlgutades oli põhjus selge: tegu oli kahe ralliga, mille olud on kõige sarnasemad tiimi testipolügoonile Jyväskyläs. Seal pididki nad kiired olema. Mujal oli vaja järeleaitamist.
Kes teab, kasvuraskusteta võinuks Tänak juba praegu olla maailmameister ja kanda sel hooajal Yarisel numbrit üks. Kuid tema Toyota põhjakaitse kippus mullu karmimatel maandumistel alt pudenema ning radiaatorit vigastama ja nii jäid tiitlijahis üliolulised punktid koos masinaga teepervele.
Kõige positiivsem selle juures oli Mäkineni reaktsioon igale Tänaku ebaõnne(stumise)le – läbi tele-eetri kumanud siiras ahastus ja kurbus ning kindel lubadus ehitada tulevikus tugevam masin, et midagi sellist ei korduks. Endise rallipiloodina teab soomlane ju väga hästi, mida sõitja tunneb, kui ta hea tulemus ei lähe sõiduvea, vaid mehaanilise viperuse nahka.
Kas ja kui hästi kõigile hädadele lahendus leiti, selgub mõistagi alles kiiruskatsetel, aga Toyota senine arengujoon on liikunud nii selgelt ülesmäge, et oleks imekspandav, kui nüüd, kaheaastase WRC kogemuspagasiga oleks millegagi puusse pandud. On ju rallitiimil ka emafirma vankumatu tugi – Toyotale on WRC-sari kestvussõidu MMi (kus kuulub Jaapani tiimi näiteks F1-legend Fernando Alonso) kõrval kahest kõige tähtsamast võistlussarjast. Toyota kui autotooja suur juht Akio Toyoda käib ise aktiivselt rallidel kaasas ja nautleb igas (peaasjalikult Tänaku) triumfis. Pole siis imestada, et Tõusva Päikese maa tiimi kasutada on MM-sarja suurim eelarve, millele ehitada edu.
Suurim ohustaja? Ikka Ogier!
Matemaatika on seega lihtne: 2018. aasta suvel-sügisel end kõige kiirema masinana tõestanud ja ohtra arenduseelarvega Yarise roolis on kolmikust Tänak-Latvala-Meeke end kõige kiirema sõitjana tõestanud just saarlane. Seega on tema õlule langenud favoriidiürp, et mitte öelda –koorem.
Pigem on küsimus, kas ja kes võiksid Tänakule vastu saada. M-Spordi mehed Teemu Sunineni ja Elfyn Evansi võib ehk maha kanda – hea õnne korral võivad nad pretendeerida mõnele rallivõidule, aga terve hooaja jooksul kõrges mängus püsimist on neilt palju oodata.
Hyundais on vana kaardivägi Dani Sordo (kiire ja usaldusväärne, aga sõidab kaasa pool hooaega), Andreas Mikkelsen (on minetanud oma Volkswagenis leitud enesekindluse; pole kiire ega usaldusväärne; kuulujuttude kohaselt sai viimasel lepinguaastal täishooaja advokaatide abiga) ning uus tulija Sébastien Loeb (tõsine X-faktor, aga võistleb vaid kuuel etapil) rakendatud Thierry Neuville’i vankri ette. Tema viimased kolm hooaega MM-sarjas on lõppenud teise kohaga, aga vaimukindlust, mis tooks kauaoodatud tiitli, on alati vajaka jäänud. Samas on Hyundai i20 Coupe Toyota Yarise kõrval (vähemalt Neuville’i maitsele) kõige parema käitumise ja väledusega masin ning belglane ei karda vajadusel võidu nimel kõigega riskida.
Kõige tõenäolisem Tänaku ohustaja on mõistagi mees, kes on viimased kuus aastat MM-sarjas koore riisunud. Kahe masinaga hooajale vastu minev Citroën ei evi taas reaalseid šansse võistkondlikuks tiitliks ja seega on tiimil vaid üks ülesanne: aidata Ogier seitsmendat korda järjest maailmameistriks.
Üheksakordne maailmameister Loeb tõestas möödunud hooajal Kataloonias, et C3 WRC-ga on võimalik rallisid võita küll. Kuigi tal oli rivaalidest soodsam stardipositsioon, on just Ogier autoralli MM-sarjas mees, kes muidu keerulised olukorrad enda kasuks suudab keerata. Ta tiimikaaslane Lappi on samas must hobune – põrgulikult kiire, aga hirmsasti kõikuva enesekindlusega. Kui Ogier suudab noore soomlasegi enda kõrval nõnda keskenduma panna, nagu ta tegi M-Spordis ühe aastaga Tänakuga, võib Lappist midagi suurt oodata. Kas juba aastal 2019, on teine küsimus.
Tänaku, Ogier’ ja Neuville’i puhul küsimusi ei ole. Kolmik hakkab sarnaselt eelmisele kahele aastale kemplema MM-tiitlile. Ainus vahe on muutunud jõujoontes – üle poole kümnendi pole hooajale vastu minnes suurim soosik Ogier. Prantslane on alati oma favoriidikoorma ära kandnud, kas Tänak suudab sama?