Vaata sarja: droonivõistlus vallutas esimest korda autoremonditöökoja

Jaanuaris 2018 käivitus Saue HOBIzones Eesti esimese droonivõistluste sarja teine hooaeg, mille järjekorras teine etapp peetakse esimest korda autoremonditöökojas. Postimees.ee vahendusel on võimalik igal kolmapäeval näha kümnest osast koosnevat droonivõistluste sarja kokkuvõtvaid saateid.

VEHO Drone GP raames võtavad omavahel mõõtu 24 Eesti, Läti ja Soome tipp-pilooti ainulaadsel ja ohtlikul võistlusrajal. Võistlusdroonid on kerged ja väga vilkad nelja propelleriga õhusõidukid, mida piloot juhib raadio teel kasutades drooni pardal oleva kaameraga juhtmevabalt ühendatud videoprillidest nähtavat videopilti. Võistlejad on kohale tulnud üle Eesti, samuti Lätist ja Soomest. Parimad piloodid koguvad punkte sarja arvestuses, et selgitada välja regiooni parim piloot hooajal 2018, millega kaasneb ka 1000 euro suurune peaauhind, aga võistlema on oodatud kõik huvilised.

«Meil on hea meel, et VEHO on soovinud meie põnevat võistlussarja võõrustada. Siinne droonivõistlustel ainulaadne keskkond pakub võistlejatele tavapärasest väga erinevat olustikku. Autotõstukite ja lippude vahele on tehtud väljakutseid pakkuv võistlusrada, mis on sel korral väga kiire, aga samas tänu töökoja sisustusele ka väga ohtlik. Ilmselt on droonide kahjustused kokkupõrgetes, mis on selle ala lahutamatu osa, sel korral tavapärasest suuremad,» ütles võistluse peakorraldaja Rando Mere.

«Võistlusdroonide lennutamine on globaalselt kiiresti arenev tehnikaspordiala, mis nõuab piloodilt välkkiireid reflekse ning külma närvi, seadmata seejuures kedagi reaalsesse ohtu ning rajal riskitakse vaid tehnika purunemisega.» «Drooni võidusõit on kõige lähedam kogemus lendamisele, jäädes ise siiski kahe jalaga maapeale,» ütles aasta tagasi hobiga liitunud ja hetkel sarja arvestuses teist kohta hoidev Kalle Põllu. «Kui videoprillid on peas, siis ainus mida näha on, on videopilt drooni pardal olevast kaamerast, vot see on tõeline vabaduse tunne! Eriti lahe on see, et seltskond on üksteist abistav ning konkurendid ollakse ainult võistlusrajal, boksialas pole näha muud kui naerunägusid ja nalja.»

«Võistlussõidud on kaks minutit pikad ning nelja kaupa ühisstardist minnes on iga piloodi eesmärgiks olla oma finaalis kahe parema hulgas, sest see tagab «pileti» järgmisesse finaali, kuni A finaalis saavad kokku päeva neli kiireimat, kes selgitavad välja esikolmiku. Piloodil eksimisruumi ei ole ning kõik kaks minutit tuleb lennata oma võimete piiril,» kirjeldas võistlusformaati ja adrenaliinitulva sarja arvestuses viiendal kohal olev Kristjan Vaga.

Droonide võidusõit on maailmas kiireimini kasvav tehnikaspordiala, millega Eestis on tegeletud viis aastat. 2017. aastal alustas HOBIzone spordiklubi MTÜ regulaarsete droonivõistluste korraldamisega ning mullu korraldati Põhjamaade pikim droonivõistluste hooaeg, kus kümne etapi jooksul selgitati välja parimad piloodid meie regioonis. Sarja nimitoetaja Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli sõnas, et möödunud aasta Robotexil korraldatud võistlusest on tänaseks välja kasvanud väga edukas ja arvestatav karikasari nii tõsistele kui hobipilootidele.

«Droonid hakkavad meie igapäevaelus mängima aina suuremat rolli näiteks korrakaitse tagamisel ja esmaabi osutamisel. Liiga projekti raames oleme saanud aktiivselt hoida end kursis droonimaailmas toimuvaga ja kasutatavate tehnoloogiatega, et õppida, aga samas ka pakkuda elamusi pealtvaatajatele,» kirjeldas Polli.

Pilootide eesmärgiks on läbida kahe minuti jooksul rajal võimalikult palju ringe ning olla oma finaalis kahe parima piloodi hulgas, et tõusta edasi kõrgema tasemega finaali. Drooni juhib piloot puldiga ohutust kaugusest, aga piloot ise istuks justkui drooni pardal, sest ainus mida ta näeb, on drooni pardal oleva kaamera pilt oma videoprillides. Võistlusdroon on nelja propelleriga mehitamata õhusõiduk, mis on võimeline arendama kiirusi kuni 200 km/h ning on võimeline nullist sajani kiirendama 0,4 sekundiga. Piloodi jaoks tähendab see, et rajal tuleb navigeerida igas sekundis läbi või ümber vähemalt kahe takistuse, seega nõuab juhtimine täit kontsentreerumist ja kokkupõrked pole sellel spordialal juhuslikud.

Sarja teisel etapil osalesid võistlejad Eestist, Lätist ja Soomest. Täiesti uus ja ainulaadne võistluskeskkond hääletati pilootide poolt kõige üllatavamaks rajaks sel hooajal. Spordiala kohta on võimalik rohkem infot saada sarja kodulehelt, uurida ühiste trennipäevade kohta SIIT või hakata Facebookis jälgima FPV Racing Estonia grupi lehekülge.