Doktor Gunnar Männiku kolumn: treener ja «treener»

Kes vastutab, et noored pallipoisid - ja mõistagi mitte ainult nemad - saaks võimalikult mitmekülgse ja professionaalse (alg)õpetuse?

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Millised vajakajäämised esinevad Eesti treenerkonna koolitamisel ja kuidas need mõjutavad meie spordi nii tänast kui homset päeva, arutleb teenekas spordiarst Gunnar Männik.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Treeneri amet on väärikas ja meeletult raske, seda ei suuda pidada iga inimene. Treeneri elukutse on kutsumus. See on amet, mis tegeleb inimesega – tema bioloogia muutmisega regulaarsete kehaliste treeningute abil. Ta on nagu kunstnik, kes oskab muuta õpilase sise- ja väliskuju, aktiveerides tema südame-veresoonkonda, lihas-, närvi- ja luurakkude ainevahetust, voolides nagu plastiliini aastast aastasse. Treeneri kätte on usaldatud inimese kõige kallim vara – tervis.

Kuidas selle vara hoidmise ja arendamisega reaalses elus hakkama saadakse?

Tagasi üles