Aegade vastuolulisima kotka lend lõppes (1)

Andres Vaher
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Calgary 1988. Matti Nykäneni kõrghetk, kolme kulla olümpia.
Calgary 1988. Matti Nykäneni kõrghetk, kolme kulla olümpia. Foto: imago sportfotodienst/Scanpix

Elu on inimese parim aeg. See on vaid üks paljudest Matti Nykäneni kuulsatest väljaütlemistest, mis tõusis lendu vaat et sama uhke kaarega kui Soome mägikotkas ise. Ööl vastu esmaspäeva saabus Lappenrantast aga kurb teade: 55-aastase kotka lend on lõppenud. Pärand armastatud ja vihatud, kuid üdini ehtsast suusahüppelegendist jääb aga igaveseks alles.

Nykänen ei jäänud kaugeks Eestile ja eestlastelegi. Käis näiteks lahe lõunakaldal kontserte andmas (ja pidutsemas), mis pärast spordikarjääri lõppu ja valusaid üleelamisi isiklikus elus ta «eksistentsi üldse sisu ja mõttega täitsid­», nagu spordisangar ise muusika tähenduse sõnastas. Alles paari kuu eest saime kuulda uut laulu «Soome», mis valmis koostöös Eestist pärit Gert Kaasikuga ja rääkis muuhulgas Tallinna sadamast ning sirbist ja vasarast.

Neljakordse olümpiavõitja ja kuuekordse maailmameistri endine ametivend Jens Salumäe puutus Nykäneniga esimest ja viimast korda lähemalt kokku üsna omapärasel hetkel. Nimelt otsustas Nykänen tosina aasta eest mäele naasta. Nii võisteldigi 2008. aastal üheskoos veteranide MMil Taivalkoskis. Nykänen tuli staatusekohaselt maailmameistriks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles