Galerii: Rasmus Mägil jäi harvapeetaval alal Eesti rekord püstitamata
Mägi: sain kindlasti turvatunnet

Eesti 400 meetri tõkkejooksjal Rasmus Mägil jäi alates 1998. aastast ajaga 1.17,58 Urmet Uusoru nimele kuuluv 600 meetri jooksu Eesti siserekord ületamata, kui ta läbis 7. Martin Kutmani mälestusvõistlustel Tartu Ülikooli spordihoones kolm tõketeta halliringi ajaga 1.18,48.

«Seda, et ta on kõva vana, teadsin juba varasemast,» kiitis Mägi senist tavatu distantsi valitsejat.

Mille taha võis aga rekordi ületamine jääda? «Vähene sisestartide arv viimastel aastatel ning ka treeningutel ma igapäevaselt päris sellistel kiirustel sisehallis ei jookse. Samuti võtab selline kurvidega jooksmine kindlasti harjumiseks oma aja,» tõi õhtu oodatuimas rollis üles astunud Mägi välja peamised põhjused. «Päris huvitav ja hea vaheldus. See start andis kindlasti esimesteks startideks turvatunnet,» lisas ta.

Mägi sõnul võiks samal distantsil osalemine saada tulevikus traditsiooniks, kui natuke pikemalt ette planeerida. «Minu tausta arvestades võiks 600 päris hästi sobida. Kui 800 meetri jooksust mõelda, siis see läheb juba 400 meetri tõkkejooksust natuke kaugele, aga joosta 600 sellisel perioodil on hea enesekontroll ning vahekokkuvõtte tegemise võimalus,» sõnas tartlane, kes tõusis siiski nüüd Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale, ületades 13 sajandikuga Oleg Holdai senist tippmarki.

Lisaks pakkusid Mägile harvapeetaval distantsil konkurentsi ka 800-meetri jooksjad Deniss Šalkauskas (1.22,21), Sten Ütsmüts (1.23,18) ning Enari Tõnström (1.22,52).

Eesti rekordi püstitas aga 14-aastane kaugushüppaja Liisa-Maria Lusti nimele, kui ta sai alla 16-aastaste tütarlaste arvestuses kirja täpselt kuue meetri pikkuse õhulennu.

Kõik tulemused on leitavad SIIT.

Naiste teivashüppes võidutses Eesti rekordiomanik (Eesti rekord 4.36, siserekord 4.31) Reena Koll, kes ületas kõrguse 4.01. Tegelikult sai 22-aastane sportlane kolmandal katsel jagu ka kõrgusest 4.16, kuid pärast õrna puudutust kukkus latt siiski maha. Teise koha teenis tulemusega 3.91 kõigest 17-aastane Marleen Mülla.

Naiste kaugushüppes sai esikoha Tähti Alver (6.19), kellele järgnesid lätlanna Kristine Deruma (5.99) ning Merilyn Uudmäe (5.92). Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta oli sunnitud varbavigastuse tõttu võistlusest loobuma.

Meeste kuulitõukes näitas parimat tulemust Valgevene sportlane Aleksei Netšipar (18.95), kes edestas leedukat Šarunas Baneviciust (18.64) ning eestlast Jander Heili (18.27).

Naiste 60 meetri tõkkejooksus ületas esimesena finišijoone valgevenelanna Kriština Šurila ajaga 8,36 sekundit. Talle järgnes eestlanna Diana Suumann (8.39), kellel jäi märtsi alguses Glasgows peetavast sise-EMi normist puudu kõigest 15 sajandikku.

Meeste teivashüppes võidutses lätlane Mareks Arents tulemusega 5.25. Teise koha teenis isikliku rekordi (5.20) püstitanud kõigest 18-aastane Eerik Haamer, kes tuli jaanuari keskel mitmevõistluses 5137 punktiga U20 vanuseklassis Eesti meistriks. Haamer proovis ületada ka Robin Noole nimele kuuluvat Eesti U20 siserekordit (5.22), kuid latil olnud kõrgus 5.25 paraku seekord veel ei alistunud.

Meeste 60 meetri tõkkejooksu võitis lätlane Kristaps Sietins ajaga 7,92 sekundit. Talle järgnesid valgevenelane Viktar Sinkavets (8,04) ja leedulane Saulius Rapolas (8,11). Parima eestlasena teenis Mikk Mihkel Nurges ajaga 8,20 sekundit neljanda koha.

Meeste kaugushüppes jäi alistamatuks lätlane Elvijs Misans (7.67), kes edestas Valgevene sportlast Uladzislau Bulakhau (7.38) ning eestlast Mikk Mihkel Nurgest (7.06).

Naiste seas sprintis 60 meetrit kõige kiiremini lätlanna Šindija Bukša, kellele järgnesid kaasmaalanna Liga Vecberza (7,65) ja Martin Kutmani lapselaps Marit Kutman (7,68).

Meeste 60 meetri distantsil võtsid kaksikvõidu Valgevene sportlased Stanislau Darahakupets (6,83) ja Maksim Brabarenka (6,90). Poodiumi viimasele astmele kerkis viimasele kõigest ühe sajandikuga kaotanud 17-aastane Ken-Mark Minkovski.

Tagasi üles