Siim-Sander Vene eksklusiivintervjuus: loodan, et minu karjääris tuleb veel päev, mil koondis taas mõnel suurturniiril osaleb (1)

Karl Rinaldo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim-Sander Vene mängis ja jälgis lapsena palju jalgpalli, mistõttu idee intervjuu toimumispaiga kohta sündis kiiresti: Las Palmase kodumäng Real Zaragozaga. FOTO: Karl Rinaldo
Siim-Sander Vene mängis ja jälgis lapsena palju jalgpalli, mistõttu idee intervjuu toimumispaiga kohta sündis kiiresti: Las Palmase kodumäng Real Zaragozaga. FOTO: Karl Rinaldo Foto: Karl Rinaldo

Atlandi ookeanis asuvatel Kanaari saartel on parasjagu aasta kõige külmem kuu, mil soojakraadid jäävad «kõigest» 20 ja 25 vahele. Siim-Sander Vene, Eesti hetke edukaim korvpallur, pole tulnud Gran Canariale aga tuhandete Põhjamaa turistide kombel nahavärvi muutma, vaid üritab end Euroopa korvpallikaardil jäädavalt pildile mängida.

28-aastane Vene liitus Gran Canariaga detsembris ning viis jaanuari lõpus Euroopa tugevaimas korvpallisarjas ehk Euroliigas Podgorica vastu oma punktirekordi 16ni. Tõsi, just nagu ilm saare põhja- ja lõunaosa vahel erineb väikestest vahemaadest hoolimata väga selgelt, on ka Venel tulnud uues klubis lühikese aja jooksul ette vastandlikke kogemusi.

Istume Venega maha Las Palmase 36 000 pealtvaatajat mahutaval jalgpallistaadionil, kui väljakuperemehed võõrustavad esmaspäeva hilisõhtul Hispaania esiliigamängus Real Zaragozat. «Oi kuidas tahaks vahel vutti mängida,» lähevad Vene silmad põlema, kui kõlab mängu avavile. Pole ka ime, sest tugevast korvpallitaustast hoolimata oli just hoovijalgpall see ala, millega tulevane tippmängija lapsepõlves Mustamäe paneelmajade vahel lapsena enamiku suveõhtuid sisustas. Intervjuu möödub linnulennul ning kui lõpptulemus 1:1 kohalikke ei rahulda, siis nii mõnigi spordisõber saab leevendust sellest, et pärast mängu saare edukaima pallimänguala kahemeetrist mängijat märkab ja temaga pildi teha saab.

Siim, sõlmisid Gran Canariaga lepingu detsembris, vaid paar nädalat pärast seda, kui olid käed löönud teise Hispaania kõrgliigaklubi Fuenlabradaga. Kas võimalus kolme aasta pikkuse pausi järel Euroliigas mängida oli miski, millest keelduda polnud ilmselt võimalik?

See oli tõesti peamine põhjus, miks ma kohe pärast esimest mängu Fuenlabradast edasi liikuda otsustasin. Euroliigas mängimine tähendab Euroopa korvpalliturul seda, et sa oled igal nädalal pildil, tähelepanu keskpunktis. Värav! (Las Palmas lööb meie silme all värava, kuid äärekohtunik tõstab suluseisu märgiks lipu. «Oli vist tõesti suluseis,» kinnitab Vene.)

Hispaanlaste kohta öeldakse, et argielus tekkivate probleemide lahendamisega ei tegele nad just kuigi kiiresti. Kas oled tänavu kolmes Hispaania klubis mängides seda ka omal nahal tundnud?

Profiklubi tegemistes ei saa seda viivitamist ette tulla, vastasel korral poleks klubi toimimine lihtsalt võimalik. Aga mis puudutab mänguväliseid asju, siis küll. Kui saabub näiteks uus mängija ja tal pole korteris internetti, siis öeldakse klubist mañana (homme – toim). Seejärel on mõni päev vaikust, ja kui uuesti uurida, lubatakse järgmiseks nädalaks probleem lahendada. Interneti saab mängija aga lõpuks kuu aja pärast.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles