Videoreportaaž: mis läks Šmigun-Vähil stardis valesti ning millises seisus on Tartu maratoni rada nädal enne tuleproovi?
Millise muudatuse toob kaasa esmakordne Tartu Maraton Vintage?

Tartu maratoni programm on äsja saanud avapaugu, kui stardipauk kõlas nii Tartu teatemaratoni kui ka avatud raja sõitudele. Retrorõivais on taamal näha ülejäänud massist eralduvat puusuuskadega Tartu maratoni peakorraldajat Indrek Kelku.

FOTO: Kristjan Teedema / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kui pühapäeval 46. Tartu maratoni peaproovidena kavas olnud Tartu teatemaraton ja avatud raja sõit polnud veel alanud, sadas stardipaigas vihma ning ulgus tuul. Sombustest oludest hoolimata võttis kuni 63-kilomeetrise teekonna Otepäält Elvasse ette üle 800 suusasõbra. Teiste seas startis põhidistantsile ka viimased 20 aastat Tartu maratonide peakorraldajana ametis olnud Indrek Kelk.

Hiljuti 50 aasta juubelit tähistanud Kelk pani sedapuhku enda sõnul esimest korda 35-aastase vahe järel jalga puusuusad, et viimast korda enne käimasoleva nädala lõpus toimuvat põhisündmust veel nii rajaolusid kui ka teenindava personali valmisolekut inspekteerida. Viimaks võttis avatud raja arvestuses rajale läinud Kelgul kontrollretk aega ligi 8 ja pool tundi, mil kõik ülejäänud osalejad olid juba ammu finišis.

Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk stardi eel oma puusuuski ette valmistamas.

FOTO: Kristjan Teedema / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Postimees tegi parasjagu puusuuskade määrimisega tegelenud Kelguga maratoniteemadel juttu ligi pool tundi enne Tartu maratoni eelsõitude algust. Sulailmade taustal rajaolusid kommenteerides ütles ta, et niivõrd vesiseid tingimusi pole tükk aega valitsenud. Õnneks on ilmataat aga tänavu olnud helde ning puistanud Eestimaale ja eelkõige talvepealinna ümbrusesse piisava koguse lund.

Tasemel rajaolud

Tänu rikkalikule talveilmale on püsinud ka raja põhi sedavõrd tugev, et maapinna esilekerkimist ei tasu karta. Olgu siinkohal öeldud, et Eesti suurima suusamaratoni 59-aastases ajaloos on üritus ära jäetud 14 korral ning käimasoleval sajandil viiel korral. Seejuures said kehvad lumeolud viimati saatuslikuks 2014. ja 2016. aastal. Kaks aastat tagasi peeti suur suusapidu seevastu tavatus vormis, kui korraldajad valmistasid põhisõitudeks (34 ja 16 km) Tehvandil ette kuuekilomeetrise kunstlumega kaetud raja.

Ehkki kirjeldatud variant on tagataskus olemas, siis ilmselt see ka tänavu sinna jääb. «Sula peaks kestma esmaspäeva õhtu või ööni ning peale seda hakkab taas külmenema vaikselt,» rääkis Kelk. «Homme (täna – toim) tuleb tõenäoliselt veel nii vihma kui ka lumelörtsi, mis vaikselt lumeks üle läheb. See tõenäoliselt kompenseerib natuke seda sulaga ära kadunud lund. Aga üldiselt on lumekatte paksus niivõrd suur, et see praegune sula kindlasti rajale drastiliselt ei mõju,» selgitas kogenud maratonikorraldaja. «Praegused ilmaennustused näitavad, et peaks olema üsna hea kvaliteediga rada võimalik teha,» lisas Kelk, kes loodab heale koostööle ilmataadiga ning ootab pühapäeval rajale 5000 suusasõpra.

Stardieelses saginas tegid sooja ning testisid veel viimast korda suuski mitmed tuntud näod. Mõistagi tekitas nii suusarajale minejates kui ka pealtvaatajates elevust kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi esimene võistlusstart pärast üheksa-aastast pausi. Ta pani spordirõivad taas selga, et sõita Reformierakonna koosseisus Tartu teatemaratonil ankrunaisena neljandat vahetust, mille pikkus oli 16,4 km. Kogu distants oli võistkonnaliikmete vahel ära jaotatud 12+20+14,6+16,4 km pikkusteks juppideks.

Noored ja vihased

Ent peale Šmigun-Vähi katsusid teatemaratonil omavahel jõudu veel mitmed endised murdmaasuusakoondislased. Näiteks Borealis/PSJJ võistkonna (Peeter Kümmel, Timo Simonlatser, Jaanus Laidvee, Priit Pullerits) ridades sõitsid kahte esimest vahetust vastavalt endine Eesti esisprinter Peeter Kümmel ning samuti sprinterina tuntud Timo Simonlatser. Seejuures näitas koduradadel võistelnud 36-aastane Kümmel endast nooremate konkurentide vastu korralikku kiirust, kui saabus teatevahetusalasse kolmanda ajaga (kaotus liidritele 1.51 – toim), näidates 12 km distantsil oma vanuseklassis M35 päeva parimat aega (33.57).

2017. aasta augustis tippspordikarjäärile joone alla tõmmanud Kümmel, kes teenis 2011. aastal Oslo MMil vabatehnikasprindis kuuenda koha, jättis endast rajale kõik võimaliku, mida tõendasid nii ajavõtusüsteemi ilmunud numbrid kui ka endise tippsportlase seisund. Nimelt soovis ta enne siinkirjutajaga vestlemist veidi hinge tõmmata. «Sooritus oli vastavalt treenitusele,» naeris ta ning lisas, et on võrreldes tippsordikarjääriga tunduvalt vähem harjutanud, kuid jäi üldiselt oma sõidukiirusega rahule.

Samal ajal kihutasid jõudsalt Elvas asunud Tartumaa spordikeskuse finiši suunas 19–21-aastastest laskesuusatajatest koosnenud võistkond Laskesuusatajad (Hans-Kristen Rootalu, Kristo Siimer, Marten Aolaid, Jüri Uha), kelle teist vahetust sõitnud 19-aastane Siimer tunnistas Kuutse teatevahetusalas, et nad tulidki üritusele võidumõtetega ning lisaks tugevat trenni otsima. Noored ja vihased laskesuusatajad täitsid lõpuks oma mõlemad eesmärgid, kui tõusid ülekaalukalt poodiumi kõrgeimale astmele ning said keerulistes rajaoludes ka kõva võistluspingutuse.

Kuidas aga tugevat trenni teha, kui piisavat vastupanu keegi pakkuda ei suutnud? «Tuleb ennast sundida ning kui rada on raske ja sula, siis tugev trenn tuleb iseenesest. Kui number on seljas, siis tuleb üldjuhul pingutamine ka,» tunnistas Siimer, kel polnud ennast raske tugevaks pingutuseks motiveerida.

Šmigun-Vähi kepidraama

Viimases kolmandas vahetusalas ootas publik pingsalt Šmigun-Vähi rajale asumist, mis ei möödunud sugugi sujuvalt. Nimelt avastas Šmigun-Vähi pärast ligi 30-meetrist uisusammul edasi liikumist, et teda stardipaika sõidutanud ema, samuti endine murdmaasuusataja Rutt Šmigun, oli auto pakiruumist andnud kaasa oma lapselapse suusakepi, mis jäi ilmselgelt lühikeseks. Seepeale võttis Kristina taas ette teekonna vastupidises suunas ning sai teisel katsel väikesest vahejuhtumist hoolimata 16,4 km pikkust sõitu alustada.

Kristina Šmigun-Vähi on mõistnud, et tõttas rajale vale suusakepiga ning pöörab ümber.

FOTO: Kristjan Teedema / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Finišisse tõi ta oma võistkonna (Jürgen Ligi, Meelis Mälberg, Arto Aas, Kristina Šmigun-Vähi) 88 tiimi konkurentsis paremuselt 33. tulemusega ehk koguajaga 3 tundi 52 minutit ja 50 sekundit. Üldvõitjaks kroonitud Laskesuusatajate võistkonnale kogunes kaotust 1 tund 14 minutit ja 4 sekundit. Seejuures näitas Šmigun-Vähi N40 vanuseklassis paremuselt teist aega (53.33). Väledaima aja sõitis välja Kristiina Zotova (50.31).

Viimati 2010. aasta märtsi lõpus Eesti meistrivõistlustel osalenud 41-aastane Šmigun-Vähi poleks ise oodanud, et sõiduvorm nõnda hea on. «Ma olen väga vähe selliseid kiireid samme teinud, rohkem lastega käinud ning nautinud suusatamist. Tegelikult oli päris tore liuelda,» naeris kahekordne olümpiavõitja, kes on tänavu koos lastega läbinud 100 suusakilomeetrit või rohkemgi.

Voodirežiimilt poodiumile

Ka mullu Tartu maratoni põhisõidul parima eestlasena viienda koha saanud Marrti Himma võistkonda Team Horeca Service One’i (Andreas Baum, Taavi Kaiv, Risto Vaher, Martti Himma) tabas sarnaselt Šmigun-Vähile segadus suusakepiga. «Meil oli siin tiimiga natuke ebaõnne, kuna üks mees ei olnud kepi käepidet piisavalt tugevalt kinni liiminud ja see tuli otsast ära, mistõttu tuli umbes viis kilomeetrit ühe kepiga sõita, aga see käib kõik asja juurde ning tegi päeva põnevamaks,» naeris 32-aastane Himma, kellele oli tiimis usaldatud ankrumehe roll.

Kokkuvõttes jäi Himma nii päevaga kui ka oma võistkonnaga rahule, kuna erinevalt Eesti noortekoondisesse kuuluvatest laskesuusatajatest oli neil lisaks Pärnust pärit aerutajale Andreas Baumile pundis kaks tavapärast spordiharrastajat muudelt elualadelt.

Tartu teatemaratoni esikolmik (vasakult): Team Horeca Service One (Andreas Baum, Taavi Kaiv, Risto Vaher, Martti Himma), Laskesuusatajad (Hans-Kristen Rootalu, Kristo Siimer, Marten Aolaid, Jüri Uha) ja Koidu suusaklubi (Andres Laineste, Rainer Tokko, Asko Kuusalu, Alar Savastver).

FOTO: Kristjan Teedema / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Millise eesmärgiga läheb Himma aga starti tänavusele 46. Tartu maratonile, seda ta öelda ei tihanud, kuna sel aastal pole tema tervis kõige parem olnud. Siiski usub veel eelmise nädala keskpaigas voodirežiimil olnud distantsisõitja, et kõik liigub vaid ülesmäge.

Suusatamist oli tulnud nautima ka avatud raja sõidul 63 km pikkuse distantsi koos 199 kaaslasega läbinud kultuuriminister Indrek Saar, kes finišeeris ajaga 3:55.51. Ehkki tegu polnud võistlusega ning lõpuprotokolli on tulemused kantud tähestikulises järjekorras, siis oma vanuseklassis M45 näitas Saar paremuselt kaheksandat tulemust ning kokkuvõttes ületas finišijoone 26. suusatajana üsna lähestikku Šmigun-Vähiga. Kiireimini läbis põhidistantsi ajaga 3:15.40 Kaspar Kokk.

Saar tunnistas, et tundis värskest õhust ning suusatamisest rõõmu. «Eks see vihmasadu alguses veidi ebameeldiv on, aga kui nahk läheb soojaks, siis pole hullu midagi. Suusad libisesid väga hästi,» rääkis Saar, kes on tänavu juba osalenud oma kodukandis nii Viru maratonil kui ka Tamsalu-Neeruti maratonil. Suusaraja olukorda hindas ta väga heaks, ehkki lõpupoole tunnetas veidi pehmemaid olusid. «Arvestades seda ilma, siis rada kandis täiesti mõistlikult,» lisas Saar ning lubas, et kuna tänavu ta 46. Tartu maratoni põhisõidule ei jõua, siis see unistus saab teoks järgmisel aastal.

Revolutsioon Tartu maratonil

Sel aastal on esmakordselt Tartu maratoni põhisündmusega paralleelselt kavas Tartu Maraton Vintage ehk üheskoos põhisõitudega saab starti asuda nii-öelda retrovarustusega, mis tähendab eelkõige puusuuskade rakendamist. «Programmi see ei muuda, kuna kõik need vanakoolivarustusega suusatajad stardivad koos kõigi teistega. Lihtsalt raja tehnilises ettevalmistuses on võrreldes varasemaga see erinevus, et kaks äärmist suusajälge on laiema jäljeprofiiliga, et puusuusk ja laiem suusaside sinna ära mahuks ja sõitmine väheke mõnusam oleks,» selgitas Kelk.

Tagasi üles