Caster Semenyat ähvardab taas naiseks saamine (1)
14. veebruar 2019, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline kergejõustiku liit IAAF teatas, et ei soovi seada kahtluse alla 800m olümpiavõitja Caster Semenya sugu või seksuaalset identiteeti, küll aga püütakse anda kõigile rahvusvahelisel tasemel võistlevatele naisjooksjatele võrdsed võimalused. Lõplik otsus selles küsimuses langetatakse rahvusvahelise spordiarbitraaži (CAS) poolt järgmisel nädalal.
IAAF-i esindaja teatas juba aastaid rohkelt kirgi kütnud teema peale, et nende eesmärk pole mitte ühtegi naist meheks nimetama hakata pelgalt nende soolise väljakujunemise eripärade tõttu. Küll aga soovib IAAF, et kõik hermafrodiidi tunnustega naissportlased nagu Semenya peavad edaspidi starti minnes hoolitsema selle eest, et nende testosterooni näitajad oleksid naiste tasemel, sest nii oleks kaasvõistlejate suhtes aus.
Põhjendusena lisati: «Kui segasoolisel naissportlasel on munandid ning testosteroon meeste tasemel, teevad nende luu- ja lihaskoe ning jõu- ja hemoglobiininäitajad murdeeas läbi samasuguse arenguhüppe nagu meestel, mis annab neil naiste ees suure eelise.»
Semenya on püsinud võitmatuna pärast seda kui CAS muutis 2015. aastal reegleid, mis lubasid hermafrodiitidest sportlastel võistelda ilma testosterooni pärssivate medikamentideta.
Mullu suutis aga IAAF teaduslikult ära tõestada, et jooksualadel mis jäävad vahemikku 400 - 1600m, on testosteroonil tulemuse seisukohast suur tähtsus. Seega võeti eesmärgiks anda kõigile naissportlastele võrdsed võimalused.
Teadus toodi antud küsimuses appi pärast seda kui Semenya toetajad püüdsid väita, et testosterooni pärssivate medikamentide peale surumisega rikutakse Semenya inimõigusi. Teisalt on Semenya vastu sõna võtnud ka tema konkurendid. Näiteks brittide jooksja Lynsey Sharp, kes finišeeris 2016. aasta OM-i finaalis kuuendana, ütles: «Igaüks võis näha, et seal oli kaks täiesti erinevat jooksu, kus minul polnud mingit võimalust.» Olgu siinkohal öeldud, et oma testosteroonitaseme kohta pidid aru andma ka sama finaali hõbeda ja pronksmedali võitjad Francine Niyonsaba Burundist ning Margaret Wambui Keeniast.
Kui CAS otsustab IAAF-i kasuks peavad Semenya ning teised segasoolised naissportlased hoolitsema, et nende testosterooni tase ei ületaks edaspidi 5 nmol/L ning seda juba kuus kuud enne rahvusvahelisi võistlusi, distantsidel 400 – 1600m. Lisaks käsitletakse antud nõuet ajas muutuvana, mis tähendab, et kui teaduslikult suudetakse enamat tõestada, täiendatakse kindlasti spordialade hulka, kus testosterooni taset teravamalt jälgima hakatakse.