:format(webp)/nginx/o/2019/02/15/11791001t1h53ad.jpg)
Eesti koondislane Tiina Trutsi on jõudnud ära käia mõlemal pool maakera ja näha nii Euroopa kui ka USA jalgpalli. Kolm olulist etappi ehk kogemused Itaalias, Ameerika ühendriikides ja Küprosel on kujundanud Trutsi arengut ja lugu, mis jätkub veel praegugi täistuuridel, kirjutab ajakiri JALKA.
Et päris otsast alustada, tuleb esmalt heita pilk eelmise sajandi lõppu, kui toona viieaastane Tiina Trutsi tantsutrenni läks. Vabal ajal meeldis väikesele Tiinale aga hoopis poistega jalgpalli mängida ja pika palumise peale sai ta vanematelt lõpuks 13-aastaselt nõusoleku, et võib minna proovima. Vanemad andsid tähtaja – kui kuu jooksul meeldima ei hakka, siis jätkuvad tantsutrennid.
Jalgpall võitis kohe noore tüdruku südame ja pärast põhikooli lõppu siirdus Trutsi Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi, mida ta meenutab siiani hea sõnaga. 2010. aasta sügisel, kui Trutsi oli 16-aastane koolitüdruk, jäi ta silma Itaalia klubile AC Milanile. Kuigi neiu jõudis klubis ka testimisel käia, jäi toona siiski leping Itaalia suurklubiga sõlmimata. Põhjus: tekkinud segadused paberimajandusega. Trutsi otsustas selles olukorras astuda sammu tagasi ja tuli kodumaale gümnaasiumit lõpetama. Nüüd, kui saagast on möödunud omajagu aastaid, vaatab eestlanna kogemusele tagasi õpetlikult.
«See aitas mul suureks kasvada,» selgitab ta. «See näitas, kuidas mängitakse teises riigis ja milline on sealne tase. Sain teada, millega on veel vaja tööd teha. Ma ei kahetse, see oli väga hea kogemus.»
Tagasi Eestisse jõudes keskendus Trutsi peale jalgpalli ka koolile ning 2014. aastal lõpetas ta gümnaasiumi kuldmedaliga. Selleks ajaks oli Flora poolkaitsja seadnud endale kindla sihi siirduda ookeani taha ja asuda õppima USAsse. Trutsi koduks sai Lõuna-Alabama ülikool, millega ta jäi väga rahule.
«Mulle meeldis sealne keskkond väga ja nii treeningutele kui ka õpingutele olid väga kõrged nõudmised,» meenutab Trutsi. Sportlikus plaanis oli eestlanna oma tiimiga väga edukas: üleameerikalises üliõpilasliigas püsiti kümne parima tiimi seas ning 2016. aastal alistati koguni Florida State, kes oli toona riigi tugevaim naiskond. Just see kohtumine on Trutsi sõnul kogemus, mida ta USAst kunagi ei unusta.
Eesti koondislane tegi tublisid saavutusi ka isiklikus plaanis. Näiteks valiti Trutsi 2017. aastal üle kogu USA koostatavasse eeskujulike sportlaste ja õpilaste tunnustusprogrammi (CoSIDA Academic All-America). Selle aluseks olid peale sportliku poole ka tublid tulemused ülikoolis, kus eestlanna keskmine hinne oli tunnustuse teenimise hetkel 4.00. Hea hariduse omandamine oli Trutsile oluline. Tema peamine eriala oli sotsioloogia, kõrvaleriala geograafia.
«Mind on alati huvitanud inimõigused ja sotsiaalsed probleemid maailmas,» selgitab eestlanna oma valikut. «Tahaksin kunagi oma organisatsiooni avada ja keskenduda inimkaubandusele või aidata inimesi jalgpalli kaudu. Ma ei tea veel, mis elul minu jaoks varuks on, aga tean, et tahaksin teisi aidata.»
Kuigi neli aastat USAs möödusid eestlannale kiiresti ja edukalt, oli teistsuguse kultuuriga riigis end alguses siiski raske sisse seada. Samas sai Trutsi sellest juba paari kuuga üle.
«Minu tiimis oli palju eurooplasi, ka treenerid olid Euroopast,» räägib Trutsi. «Sul on oma personaalne nõustaja, samuti olid tiimikaaslased väga abivalmis, vanemad mängijad räägivad sinuga iga päev ja aitavad. Lihtne oli pere osaks saada ja paari kuu järel oli juba tunne, et oled kodus.»
Kuigi ümberkaudsete inimeste tugi oli väga hea, pidi Trutsi sel perioodil ka väga iseseisev olema. Tema sõnul ei olnud lihtne võidelda kogu aeg põhikoosseisu koha eest ja olla samal ajal ka koolis tubli.
«Väga palju pidid endasse uskuma,» selgitab Trutsi. «See õpetas mulle, kui tähtsad on inimesed su ümber, aga õpetas ka seda, kui oluline on ennast esikohale seada. Need neli aastat olid iseseisvuse periood.»
Pärast õpingute lõppemist oli sihikindlal Trutsil järjekordne eesmärk silme ees: siirduda Euroopasse ja valida koduklubiks naiskond, kes ka Meistrite liigas kaasa teeb. Pakkumiste seast valis eestlanna oma uueks koduks Barcelona. Keskmise jalgpallisõbra kõrv muutub selle peale eriti valvsaks: kas tõesti mängib keegi Eestist kuulsas Hispaania klubis?
«Päris paljud küsivad, kas ma mängin selles Hispaania Barcelonas,» naerab Trutsi. «Vastan siis neile, et ei-ei, see on hoopis Küprose Barcelona!»
Trutsi tunnistab, et oli ka ise esialgu üllatunud, et Küprose naiskond sellist nime kannab, kuid tema selgitusest koorub välja asjaolu, et 2013. aastal hakkas Limassolis asuv jalgpalliklubi tegema noorteakadeemia raames koostööd Barcelonaga. Esialgu ei olnud klubil plaanis luua oma naiskonda, kuid 2016. aastal just selleni jõuti. Nimeks pandigi Barcelona.
Tiimiga hakkas Trutsi kiirelt klappima, sest naiskonnas on palju välismaalasi. Raskustest toob Trutsi välja lõunamaadele iseloomuliku elustiili.
«Jalgpalli mõttes on kõik väga hea ja professionaalne, aga muude asjadega on vahel raske tegeleda, sest kõik toimub nii aeglaselt,» nendib Trutsi. «Inimesed pole siin nii distsiplineeritud.»
Ka jalgpalliplatsil on elu veidi teistsugune kui USAs. Trutsi selgitab, et kui Ameerikas oli mängustiil kiirem ja sageli oli oma otsuste vastuvõtmiseks aega vaid üks-kaks puudet, siis Küprosel on mäng palju füüsilisem. Küprose liigast rääkides ei saa üle ega ümber asjaolust, et vahe tippude ja alumiste vahel on üüratu: kui Barcelonal on liiga liidrina 13 mängu järel kirjas 35 punkti, siis tabeli all on naiskonnad kaheksa ja kolme punktiga. Samas ei ole ebaühtlane liiga Trutsi sõnul igav, sest Barcelona naistele on kohtumised nõrgemate vastu hea võimalus proovida taktikalisi või mängulisi elemente, et neid tugevamate konkurentide vastu lihvida.
Samuti on Barcelona eesmärk areneda Meistrite liigaks, kus sel suvel esimest korda kaasa mängiti. Alagrupis teenisid Trutsi ja ta tiimikaaslased kolm võitu, kuid sellele järgnenud 1/16-finaalis tuli alla vanduda Glasgow» Cityle.
«Võõrsil võitsime neid, aga esimeses mängus oma kodus oleksime pidanud paremini esinema,» meenutab eestlanna oma esimesi kohtumisi Meistrite liigas. Tulevikku vaadates loodab Trutsi, et järgmisel võimalusel teevad Barcelona naised parema tulemuse ja jõuavad kaugemale. Oma tuleviku kohta jätab eestlanna kõik otsad lahtiseks, sest hooaeg lõppeb alles maikuus.
«Praegu keskendun mängudele ja trennidele. Eks näis, mis pakkumise klubi teeb. Praegu on vara sellele mõelda, naudin lihtsalt mängu,» sõnab Trutsi lõpetuseks.
Kuigi Tiina Trutsi oli USAs õppides ja mängides heas hoos, ei ole ta viimastel aastatel Eesti koondises mängida saanud. Trutsi viimane koondisemäng jääb 2015. aastasse, mil eestlannad kohtusid Hollandiga. Selle põhjus on pragmaatiline: Ameerika ühendriikidest Eestisse sõitmine oli liiga keeruline ja kulukas.
«Ameerikast oli ikkagi väga kauge tulla ja ega mängijaid ei ole lihtne niimoodi sõidutada, sest lennupiletid on kallid,» meenutab Trutsi teisel pool maakera elamise kohta. Peale selle oli toona keeruline sobitada koondisemänge USA tiimi ajakavaga, sest need olid väga erinevad. Üks põhjus, miks soovis eestlanna pärast ülikooli lõpetamist just Euroopa klubiga ühineda, oligi soov olla kodule ja koondisele lähemal.
«Igatsen koondise eest mängimist,» tunnistab Trutsi. Paraku on elu Küprosel esimese hooaja jooksul läinud sedasi, et ka Barcelona ja Eesti koondise ajakavad ei sobitu. Trutsi sõnul on teda mitmel korral rahvusnaiskonna juurde kutsutud, kuid klubi pole lubanud, sest ka sealne naiskond peab parajasti mänge. Trutsi pole aga veel alla andnud ja loodab koondise juurde naasta.
«Olen väga tänulik, et minu vastu näidatakse huvi üles ja ikka kutsutakse,» räägib ta. «See on väga suur au, kui saad oma kodumaa eest mängida. Loodan väga, et saan ükskord jälle seda teha.»
/nginx/o/2014/11/17/3531001t1h9008.jpg)