Rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i teatel võeti sisekergejõustik mullusel MMil varasemast rohkem mikroskoobi alla. Nimelt lindistasid 28 spetsiaalset kõrgsagedusega kaamerat kogu suursündmust luues eelduse suurimaks biomehaaniliseks uuringuks, mis sise-MMidel eales korraldatud.
161 sportlast ja 25 teadlast tõestasid 1500 töötunniga, et mehed ja naised reageerivad võrdselt
Täna avalikustas IAAF koostöös Leeds Becketti ülikooliga ambitsioonika uuringu tulemused. Selle nimel tegid tööd 25 teadlast koos tehnilise personali ja üliõpilastega, kes veetsid rohkem kui 1500 tundi, et läbi töötada enam kui 650 videofaili 161 kergejõustiklase sooritustest.
Projekti juhtinud dr Athanassios Bissase sõnul on uuring üle kogu maailma teadlaste poolt hästi vastu võetud ning ta loodab samasugust tagasisidet ka sportlaste poolt.
«Vaatlesime taaskord kolmemõõtmeliselt liigutuste tehnikat, nagu tegime ka Londonis 2017. aastal (välitingimustes MM - toim),» selgitas Bissas, lisades, et registreeritud andmed annavad hea ettekujutuse, mida me võime õppida kui kaasame uurimisprotsessi teaduse. «See on põnev ja imeline samaaegselt. Usume, et meie avastused tekitavad elevust kogu kergejõustikukogukonnas.»
Järgnevalt mõned uuringu võtmemomendid:
- Esmakordselt jäädvustati kolmemõõtmeliselt 60m sprindi ja tõkkesprindi stardi biomehaanika maailmaklassi võistlusel, kasutades 11 kõrgsagedusega kaamerat.
- Esmakordselt püüti detailselt kinni 60m finaalide esimesed 10 meetrit, mille käigus avastati, et kuuest medalist viie saatus oli selge juba esimese kümne meetriga (selleks hetkeks oli läbitud ca 30% lõppajast). Ainult Marie-Josée Ta Lou teenis medali (hõbedase), jäädes 10 meetri märgi järel esikolmikust maha.
- Stardipakkudelt väljumisaegade võrdlus näitas, et keskmine aeg oli meestel ja naistel võrdne (0,5 sekundit).
- Ennenägematu meeste kõrgushüppe analüüs jagas kogu soorituse 31 erinevaks biomehaaniliseks osaks.
IAAF-i president Sebastian Coe sõnul andsid biomehaanilised uuringud võimaluse näha tipptegijate sooritusi täiesti uue nurga alt ning peegeldas ka IAAF-i huvi läheneda oma valdkonnale innovaatiliselt.
«Olen veendunud, et treenerid üle kogu maailma tutvuvad juba praegu uuringute tulemustega ning mõtisklevad, kuidas nad saaksid uusi teadmisi oma töös kasutada,» ütles Coe.