Priit Pulleritsu kolumn: ees ootab košmaarne ööpäev (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kolmapäevane pilt Tartu maratoni finišialast. FOTO: Kristjan Teedema
Kolmapäevane pilt Tartu maratoni finišialast. FOTO: Kristjan Teedema Foto: Kristjan Teedema

Homsest Tartu maratonist saab juba täna õuduste päev. Õhtul saabub aga lausa košmaar. Pean silmas määrdemehi, kel käed-jalad tööd ja suuski täis. Sest pole keerulisemat ilma kui see, mida tõotab ilmaprognoos.

Eksimise hind on karm. Aastaid tagasi võtsid mu määrdemehed riski – mis neil ennustamatutes oludes üle jäigi? – ning tagajärg oli see, et pärast Harimäele jõudmist oli pidamismääre alt läinud. Kõik muidu sõidetavad tõusud tuli edaspidi joosta kääri. See kurnab. Ja ei edene nii kiiresti. Tulemus tuli nõnda masendav, et ei taha meenutadagi.

Homne maraton toimub aga veelgi ettenägematumates tingimustes. Otsustavaks saavad nüansid. Ja neid on palju. Kas öösel tuleb miinuskraade, mis teevad raja tahkeks? Kas tuleb värsket lund, mis tõmbab libisemise kinni? Kas tuleb sula, mistõttu muutub klassikajälg juba paarisaja sõitja järel pudruks?

Ehk kokkuvõttes: mis nipiga saada suusad ikkagi pidama? See, nagu armastas mõnel puhul lausuda Mati Alaver, on miljoni dollari küsimus.

Tagasi üles