Aasta aega haiglas veetnud kahekordne olümpiavõitja võtab ette uue katsumuse

Rachel Morris.

FOTO: Twitter / Rachel Morris

Kahel erineval spordialal ehk jalgrattasõidus ja sõudmises olümpiavõitjaks kroonitud parasportlasel Rachel Morrisel on silme ees uus siht – panna end proovile ka kolmandal alal ehk suusatamises.

39-aastane britt võitis 2008. aastal peetud suvistel paraolümpiamängudel Pekingis kuldmedali ning tõusis neli aastat hiljem samal alal Londonis poodiumi viimasele astmele. Seejärel otsustas ta jõudu proovida sõudmises, mis tuli samuti edukalt välja, sest 2016. aastal tuli Morris Rio de Janeiros sõudmises ühepaadil taas olümpiavõitjaks, kirjutab BBC.

Nüüd on aga Morrisel uus väljakutse, sest homme Kanadas algavatel murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel saab temast esimene naine, kes esindab Suurbritanniat parasportlaste MMil murdmaasuusatamises. «Ma olen alati tahtnud talispordiga tegeleda ning nüüd saabus see võimalus,» rääkis Morris BBC-le.

«Osa minust oli sellest otsusest imestunud ning pidas mind rumalaks, et tahan jälle otsast peale alustada, kuid teine pool andis mõista, et tegu oleks suurepärase võimalusega, mistõttu ma peaksin sellega kaasa minema ning vaatama, mis saab,» lisas ta.

Murdmaasuusatamisest rääkides tõdes ta, et see spordiala toob välja mitmed tema tugevused ning on vaimselt väga sarnane sõudmises pakutavale pingele.

Spordiga valust üle

Morrise naasmine tippsporti on seda märkimisväärsem, et pärast Rio olümpiat veetis ta koguni 11 ja pool kuud haiglas, kuna taastus kahest õlaoperatsioonist, mis lõpetas ühtlasi tema ponnistused sõudjana. See oli Morrise jaoks üks raskemaid aegu, kuna sport on tema jaoks elus väga olulisel kohal.

Teismelise jooksjana vigastas ta kuival suusamäel oma hüppeliigest, millest arenes välja jäsemete kroonilise valu sündroom, mistõttu kannatas ta pidevalt suurte valude käes. Sellest tulenevalt oli ta sunnitud oma jalad järk-järgult amputeerima ning nüüd tegeleb Morris spordiga, kuna see aitab tal valuga toime tulla.

«Amputeerimised on päästnud minu elu pärast haavandite tekkimist, mis viisid vere mürgistuseni,» rääkis ta. «Sport on see, mis aitas mul elus edasi liikuda. Ma tean, et ma pole igavesti tippsportlane, aga samuti tean ma seda, et kehaline aktiivsus on minu elus alati tähtsal kohal, sest see aitab mul toime tulla. Kui ma kunagi karjääri lõpetan, siis mingis osas tegelen kindlasti sportimisega edasi, et saada oma seisundiga hakkama,» lisas Morris.

«Haiglas olemine pani mind mõtlema kahele äärmusele – olümpivõitjana poodiumil olemisest kuni selleni, et ma pole suuteline midagi tegema, isegi mitte voodist üles tõusma, kuna ma ei saa oma keha selleks kasutada. See oli uskumatult raske ning peaaegu murdis mind,» kirjeldas ta oma üleelamisi.

Armastus esimesest silmapilgust

Pärast haiglast pääsemist uskus Morris, et tema sportlaskarjäär on läbi, kuid suheldes endise sõudmiskaaslasega aitas parasportlasest murdmaasuusataja Scott Meenagh talle uue väljakutse leida. Meenagh, kes kaotas oma mõlemad jalad kaheksa aastat tagasi Afganistanis kaitseväelasena teenides, hakkas spordiga aktiivselt tegelema taastusravi eesmärgil. Mullu sai temast esimene Suurbritannia parasportlane 20 aasta järel, kes osalenud talispordis paraolümpiamängudel ning stardis on Meenagh ka tänavu Kanadas.

«Ma polnud varem kunagi suusatanud, olles istukil suusatamist 2018. aasta alguses veidi proovinud ning toona meeldis see mulle nii väga, et leidsin uue hingamise ning tundsin taas, et mul võib spordis olla tulevikku,» sõnas Morris, kes osaleb Kanadas nii naiste sprindidistantsil (1 km), keskdistantsil (5 km) kui ka pikemal distantsil (12 km).

Tagasi üles