/nginx/o/2019/02/17/11797738t1h2bdf.jpg)
Oli sügis 2017, kui Ott Tänak roolis toona istumise all olnud Ford Fiesta WRCga koduse Saaremaa ralli võidu poole. Viimase kiiruskatse eelviimases kurvis oli pealtvaatajaid turvamas tuttava ilmega tüdruk, kes tõmbas auto auto järel kopsud õhku täis ja puhus seejärel vilet, et kõiki ümbritsejaid kihutavate ekipaažide eest hoiatada.
Jutt käib samast tüdrukust, kes on tänavusel laskesuusatamise MK-hooajal järjekindlalt aina kõrgemate kohtade poole liikunud ning sõitis läinud nädalavahetusel Salt Lake City olümpiaradadel kaks korda järjest välja karjääri parima, 14. koha.
24-aastane Tuuli Tomingas on tegutsenud kindla plaani järgi ja reaalseid võimalusi arvestades. Ehkki veel hiljuti ei puudunud väga palju, et ta sporditee katkenuks. «Ilmselt lõpetanuks ära, kui poleks raha peale saanud,» viitas Tomingas selle hooaja eel kaitseväe sportlaspalgale pääsemisele.
Karm pettumus ja uus tõus
Viie aasta tagune juunioride Euroopa meister pidi läbimurret ootama peaaegu kolm hooaega. Arengule jätsid suurima jälje just vajakajäämised finantstoes.
Möödunud talvel tuli justkui tühjusest hüpe tegijate sekka: Hochfilzenis, alles oma teisel individuaalsel MK-stardil sai Tomingas 49. koha. Järgnesid Oberhofi sprindi 52. ja jälituse 55. koht ning ees oli terendamas olümpia. Kahjuks röövis viimasel hetkel Anterselvas Eestilt teise priipääsme rumeenlanna Eva Tofalvi. Tomingas oli samal ajal hädas terviseprobleemidega ning ülejäänud hooajal enam võrreldavaid tulemusi näidata ei suutnud.
Tomingas mõtiskleb, et tõenäoliselt etendas rolli mitu põhjust. «Esimene täishooaeg MK-karussellis, olümpiale pääsu ootus, esimesena ukse taha jäämine ja vaimne väsimine. Kõigest sellest väljatulek võttis aega. Veel suvelgi maadlesin kehva vormiga ja võitlesin, et ei saaks Susani (koondise pesamuna Susan Külm – toim) käest ära,» kirjeldab ta raskeid hetki.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/17/11797739t1ha2f3.jpg)
Tomingas toob välja, et päästerõnga ulatas uus alaliidu juhatus, kes leidis alates augustist sportlastele võimaluse ettevalmistuskulude täies mahus katmiseks. «Tänu sellele olen saanud keskenduda peaaegu täielikult sportimisele ega pea enam juhutöid tegemas käima,» toob Tomingas välja kõneka fakti.
Too muutus annab omakorda võimaluse ka õpingutele aega leida. Tartu Tervisehoiu Kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti eriala tudeeriv Tomingas ütleb, et see on mõjunud vaimsele poolele värskendavalt. «Nagu laskesuusatamine koosneb kahest alast, on ka elus vaja hoida tasakaalus vaim ja füüsis. Kui nooremana keskkooli õppeperioodi ajal sai treenerite Aita ja Tõnu Pääsukese laagrites käidud, oli seal iga päev vaikne tund õppimiseks. Pääsukeste distsipliin oli karm: kui õppimine polnud korras, polnud asja ka laagritesse ega võistlustele,» kirjeldab Tomingas elukooli.
Aita Pääsuke lausub konkreetselt: «Kui sportlast ei saa, siis vähemalt tuleb haritud inimene.» Tomingasest kõneldes toob Pääsuke aga välja, et tal on palju samasuguseid jooni kui seitsmekordsel maailmameistril Kaija Parve-Helinurmel ja Eveli Sauel.
Tobreluts vaatab tulevikku hirmuga
Pääsukesed olid Tallinnas spordiklubi Biathlon juures Tomingase treenerid alates neiu esimesse klassi minekust. Nüüd juhendab teda tänavusest koondise peatreeneriks saanud Indrek Tobreluts, kellega on astutud karjääriredelil järgmine samm. Tobreluts otsustas võtta teadliku riski, kasvatas intensiivsust ning see on end õigustanud.
Treener kirjeldab suurepärast nädalavahetust ja vaatab tulevikku: «Sprindis jäi eesmärgist kolm sekundit puudu – kaotust tuli 1.03 –, kuid 12. sõiduaeg on juba väga kõva avaldus. Ootan hirmuga, mis edasi saama hakkab. Kas tuleb murdepunkt või läheb veel paremaks. Raskel rajal ja nii kõrgel mäestikus teha sellised tulemused… See oli suur üllatus!»
Sain kindlust teadmisele: kui märgid kukuvad, suudan olla eesotsas.
Tuuli Tomingas
Tomingas ise hindab enim jälitussõidu 14. kohta. «Pidada vastu kuus tiiru, mis kahe võistlusega läbida tuli, ja võidelda võrdselt maailma tippudega – selle üle on mul väga hea meel! Keskendusin enda tegemistele, isegi siis, kui olin tiirus kõrvuti Kaisa Mäkäräineni ja Lisa Vitozziga. Sain kindlust teadmisele: kui märgid kukuvad, suudan olla eesotsas.»
7. märtsil algab Östersundis MM. Tobrelutsu sõnul asetavad head tulemused teatava pingekoorma kukile. «Anname endale olukorrast aru ja seisame kahe jalaga maa peal. Kohad 30 parema hulgas on endiselt väga head. Aga kui kõik õnnestub, on võimalik ka esikümmet rünnata – nagu Tuuli näitas.»
Tomingase enda ambitsioon MMile mõeldes on «kasvanud meeletult», kuid arvulisi kohti ta välja hõigata ei soovi. «Tahaks hoida sama hoogu. Kui märgid kukuvad, on võimalik teha väga hea tulemus,» jääb ta diplomaadiks.
Märtsi alguses Otepääl toimuvat IBU Cupi võetakse Tobrelutsu sõnul küll tõsiselt, kuid enamikule on see pigem kontrollstart enne MMi.
Ka Zahkna ja Oja tõusukursil
Kui nädalavahetuse peamiseks rõõmuallikaks tõusis Tuuli Tomingas, siis ka Rene Zahkna ja Regina Oja tõid Salt Lake Citys pilve tagant päikese välja.
Zahkna tegi üleeile elu parima individuaalse sõidu, tulles jälitussõidus üle lõpujoone 29. kohal. See tähistas 24-aastase võrulase esmakordset jõudmist MK-sarjas 30 parema sekka. «Karjääri parim, nuriseda ei saa,» lausus ta alaliidu pressiteenistuse vahendusel.
Zahkna tõi võtmekohana välja puhaste paberitega läbitud kolmanda tiiru. «Rajalt anti märku, et see tiir lööb kaardid segamini ja mehed käivad trahviringidel. Võtsin iga lasku kui eraldi võistlust. Tegin kõige aeglasemalt läbitud tiirus kõige suurema tõusu,» selgitas seal kuus kohta kerkinud Zahkna.
Oja sõitis aga end neljandat etappi järjest punktikohale, kui lõpetas samuti 12,5 km jälitussõidu 35ndana.
Eile õhtul oli ta üheskoos paarissegateatesõidus viimase tiiruni lausa kõige suuremas mängus. Vahepeal leiti end koguni liidrikohalt, viimasele etapile läks Oja kolmandana. Siis ei pidanud närv aga vastu, tuli minna trahviringile ja lõpuks leppida 8. kohaga.
Andres Vaher