Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/20/11589236t1h5e37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/18/11799762t1hb645.jpg)
«Laskumisel läksin vaevata Lisa Vittozzist ja Kaisa Mäkäräinenist mööda,» loetles Tuuli Tomingas maailmanimesid, kellest oli Salt Lake City jälitussõidus oma elu parimat tulemust korrates mööda tuhisenud. Soomlannast superstaar lõi seepeale oma hooldeboksi ukse pahaselt lahti ja uuris hooldemehelt Morten Priksilt, et mis imeasja need eestlased oma suuskade alla panevad?
Mäkäräineni bravuuritsemisest ei tasu liiga suurt numbrit teha – see käib tema primadonna imagoga kaasas. Aga eestlaste hooldetiimi head tööd viimasel kahel nädalal Põhja-Ameerikas toimunud MK-etappidelt tulnud ilusates tulemustes ei tasu samuti alahinnata. Kui suusad polnuks tipptasemel, ei suutnuks Tomingas kindlasti sõita kaks korda 14 sekka, Regina Oja neljal võistlusel järjest punktikohale ja meie segasprindiduo ei oleks pühapäeval püsinud eelviimase tiiruni esikolmikukonkurentsis.