Sünnipäevakingiks saadud langevarjuhüpe pani Richard Pulsti karkudel käima

Richard Pulst (vasemal) koos kaugushüppaja Henrik Kutbergiga 2016. aasta Eesti talvistel MV-l.

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Läinud nädalavahetusel peetud Eesti talvistel kergejõustiku MV-l võis terasemal spordisõbral tekkida küsimus: kuhu on kadunud Richard Pulst – sprinter, kes viimasel kümnendil toonud siinsesse spordiellu rohkelt värvi nii tulemuslikus kui ka lõunamaises mõttes?

Talviseid meistrivõistlusi pealtvaatajana jälgima tulnud Pulsti (27) sõnul sai kõik alguse sellest kui talle kingiti tunamullu sünnipäevaks langevarjuhüpe. Oktoobri keskel otsustas välejalg selle viimaks teoks teha. Hüppele eelnenud koolitusel pani Pulst teraselt kõike tähele, mida instruktor rääkis ning hüppama mindi sportlangevarjuga, mis on militaarsetest sugulastest märksa kergemini juhitavad ja tagavad ka sujuva maandumise. Paraku tahtis aga saatus seekord teisiti ning 100m Eesti kõigi aegade edetabeli viies mees lõpetas siruli põllu peal. «Olin pikali maas ja nägin eemal kivi. Panin sellele tõenäoliselt maandudes jalaga pihta,» arvas Pulst, kes murdis nii hüppeliigese kui ka pindluu. «Puhas ebaõnn,» märkis ta. Nädal pärast õnnetust tehti jalale operatsioon, mille viis läbi doktor Parik. Hüppeliiges fikseeriti poldiga ja pindluu metallplaadiga. Kuniks polt oli sees, ei tohinud jooksumees jalale toetuda ning pidi karkudega ringi liikuma.

«Niikaua kuni teete tõsiselt sporti, ei tasu selle kõrvalt ekstreemalasid harrastada.»

Nüüdseks on Pulst rängast vigastusest juba niipalju kosunud, et kõnnib omal jalal ning loodab suvel kindlasti jooksuradadele naasta. «Kõndima hakkasin uuesti 10. detsembril ning sörkima veebruari algul. Kuna jalg oli pikalt rivist väljas, olen teinud talle ka taastusravi,» rääkis Pulst, kes on hüppeliigest fikseerinud poldist nüüdseks vabanenud, kuid pindluud toetavat metallplaati peab mõnda aega veel edasi kandma. «Sörkides jalg enam haiget ei tee, aga pisut on veel turses ja kangem kui teine jalg,» märkis ta.

Praegu on Pulst treeninud omaette ning võimalike treeningpartneritega teeb juttu alles siis kui jalg juba kiiremini joosta lubab. Hetkel koosneb tema ettevalmistus üldfüüsilisest, füsioteraapiast ning aeroobsest treeningust (loe: sörgist).

Pulst, kelle senise karjääri kõige tõsisem vigastus tuli spordiväliselt, paneb siinkohal kõigile ametivendadele ja -õdedele südamele: «Niikaua kuni teete tõsiselt sporti, ei tasu selle kõrvalt ekstreemalasid harrastada.»

Richard Pulsti parimaid tulemusi:

100m: 10,43 (2012) – hoiab sama kiirelt jooksnud Erki Noole järel Eesti kõigi aegade edetabelis 5. kohta.

60m: 6,81 (2015)

Kaugushüpe: 7.58 (2012)

Tagasi üles