:format(webp)/nginx/o/2018/10/08/11478323t1h3aa5.jpg)
Curlingu Euroopa meistrivõistluste korraldamine tõi riigieelarvesse täiendavat maksutulu ja kasvatas Eesti ettevõtetele käivet kokku ligi kaks miljonit eurot, millele lisandub ka pikaajaline positiivne mõju kogu Eestile, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringust.
16.-24. novembrini Tallinnas peetud curlingu EMi külastajate, osalejate ja eelvõistlusel osalejate kulutused moodustasid kokku 1,9 miljonit eurot, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud mõju analüüsist. Kulutustest suurema osa moodustasid väliskülastajate kulutused ning Eestisse toodud maksutulu suurusjärk oli hinnanguliselt 250 tuhat eurot.
Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige ja EMii korralduskomitee juht Fred Randver kinnitas, et kõik võistluse korraldamisega seotud arved on Eesti Curlingu Liidul tänaseks tasutud. «Euroopa meistrivõistluste korraldamine tõi Eestile majanduslikku kasu ja kasvatas rahvusvahelist tuntust, kuid selle korraldamisega seotud majanduslik risk oli mõistagi suur. Kogemus kahjuks näitab, et mitmed spordisündmuste korraldajad maadlevad hiljem võlgadega. Võtsime sihiks korraldada EMii kõrgel tasemel, kuid samas ka majanduslikult jätkusuutlikult ning on hea meel, et see eesmärk sai saavutatud,» kinnitas Randver.
Curlingu EMi majandusliku mõju arvutamiseks leiti külastajate poolt tehtud kulude summa ja ettevõtlussektorile lisandunud käive. Külastajate poolt tehtud kogukulude leidmiseks korrutati inimeste arv keskmise kuluga kululiikide lõikes. Curlingu EMiga seotult laekus lisaks käibemaksule ka tööjõu ja kasumimakse ning maksutulu laekus ka võistluste korraldajalt ja üritusele teenuseid osutanud firmadelt.
Euroopa meistrivõistlustega kaasnenud kogumõju on Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul spordisündmuse otsesest majanduslikust mõjust suuremgi. Võistluse heal tasemel korraldus ja laialdane kajastus rahvusvahelistes teleülekannetes suurendasid Eesti tuntust ja atraktiivsust turismisihtkohana ehk kaudse positiivse mõjuna võib oodata välisturistide huvi suurenemist Eesti kui võimaliku sihtriigi vastu. Muuhulgas avaldub positiivne mõju ka sportliku eluviisi ja liikumisharrastuse propageerimises.
«Mul on siiralt hea meel, et saime anda oma panuse kogu Eesti tuntuse ja positiivse maine kasvatamiseks. See on ka põhjus, miks riik ja omavalitsused on valmis selliseid üritusi toetama ja on huvitatud nende korraldamisest. Kogu turniiri jooksul kuulsime väliskülalistelt Eesti suunal väga palju kiidusõnu,» tõi Randver välja.
Tallinnas toimunud võistlustel osales kokku 46 võistkonda ehk 227 võistlejat, neist 217 välismaalt. Koos mängijate, treenerite, kohtunike, akrediteeritud ajakirjanike, võistluse korraldamisega seotud personali ja välismaalt saabunud pealtvaatajatega osales EMiil kokku üle 1 500 välismaalase. Välisriikidest saabunud delegatsioone eristab keskmisest pikem viibimine Eestis. Väliskülalised viibisid Eestis keskmiselt 10 ööd, korraldajad 10 kuni 17 ööd ja pealtvaatajad keskmiselt 7 ööd.
Curlingu Euroopa meistrivõistluste majandusliku mõju uuringu raames viidi läbi kaks küsitlust. Esimene küsitlus keskendus EM’il osalenutele ja pealtvaatajatele. Teises küsitluses vaadeldi ürituse otsest mõju koostööpartneritele ja teenusepakkujatele, mis lähtus osalejate kulutustest ja riigile laekuvatest maksutuludest ning arvestati ka kaudset mõju, nagu ettevõtteile lisandunud kliendid, hea maine ja kasvav majandustegevus.
Le Gruyère AOP Euroopa curlingu meistrivõistlused on Rahvusvahelise Curlingu Föderatsiooni (WCF) kalendris suurima osavõtjate arvuga tiitlivõistlus. Võistluse eelarve oli 1,1 mln eurot, millest Eesti panus moodustas 423 tuhat eurot. Võistluse korraldas Eesti Curlingu Liit.
/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)