Mitu meest, üks tee, nüüd kõigi peade kohal jeesuse rist

Karel Tammjärv (esiplaanil) ja Anti Saarepuu olid eile Seefeldis murtud mehed. Rist seinal on justkui märk, et Eesti suusatamine vajab lunastust, kuid seda ei paista praegu kusagilt. Foto: Tairo Lutter

Karel Tammjärv tunnistas avalikkuse ees süüd ja kirjeldas viimastel aastatel toimunut. Andreas ja Andrus Veerpalu pugesid peitu.

Kell lööb kodu-Eestis täpselt keskpäeva, kui kaks meest – Karel Tammjärv (29) ja Anti Saarepuu (35) – võtavad Austrias Seefeldi koolimajas väikese laua taga istet. Suusataja ja treener asuvad üksteisele väga lähedal, aga nende pilgud ei kohtu. Aastatepikkune koostöö on napi paari päevaga saanud täiesti uue tähenduse, muundunud «koostööks». Kui tavapäraselt tulevad suusatajad-treenerid avalikkuse ette alati toetajate rõivais, siis Tammjärv ja Saarepuu kannavad erariideid.

Sama laua taga peaks istuma veel vähemalt üks mees, üleeile õhtul koos Tammjärve ja samuti dopingusüüga Innsbrucki politseimajast vabadusse lubatud Andreas Veerpalu (24). Aga teda pole, rääkimata olümpiavõitjast isast Andrusest. «Kahjuks lahkus Andreas koos Andrusega minule teatamata hotellist. See oli nende otsus. Mina sellist käitumist kuidagi heaks ei kiida,» lausub Saarepuu.

Märtsi esimene päev anno 2019 omandab Eesti suusaloos aga täiesti uue tähenduse, kui Tammjärv on üle huulte lasknud kaks lauset. «Aasta 2016 suve teisel poolel oli mul jutuajamine Mati Alaveriga, kes ütles, et kui sa tahad kiiremini suusatama hakata, siis sul on see võimalus. Et Saksamaal on üks arst, kes selliseid asju korraldab.»

See mõjub kõuekärgatusena, millele järgneb laussadu.

Ohtu aimamatu petmine ligi kolm aastat

Tammjärv on avameelne. Vastab kõigile küsimustele põhjalikult, räägib koostööst samuti kinni nabitud kurikuulsa dopingudoktori Mark Schmidtiga pealtnäha rahulikul toonil ja end kontrollides.

«Esimest korda võtsimegi verd välja 2016 suve lõpus. Lahti MMil panime selle sisse tagasi. Erilist edu ei tulnud, sest olin haige. Järgmistel hooaegadel sai suve jooksul juba rohkem verekotte võetud, samuti aina enamatel võistlustel hommikul enne võistlust mu enda veri sisse ja pärast välja lastud. Antidopingule ei jäänud mingeid märke. Ülejäänud kohtumised ja vereloovutamised toimusid Frankfurdis ja Berliinis.

Esimest korda võtsimegi verd välja 2016 suve lõpus. Lahti MMil panime selle sisse tagasi.

Kuni siin MMil korraldas Saksa toll koostöös Austria politseiga suure operatsiooni. Märkasin tänavatel kahtlaseid inimesi, kes mind pildistasid. Mainisin seda ka Saksa arstile, aga ta ütles, et näen paranoiat. Varsti tuli välja, et ei näinud.

Vahi all olles rääkisin detailselt, kuidas kõik toimus. Mulle öeldi, et kuna olen suure dopinguprogrammi üks väike lüli kuskil all, siis mu koostöö võimaldab vähemalt siit koju pääseda ja mitte Austria vanglasse jääda.

Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu pääsesid vabadusse neljapäeva hilisõhtul ja peitsid oma pead kohe sügavale kapuutside varju. Foto: Tairo Lutter

Mulle pole võimaliku karistuse kohta midagi öeldud. Ma ei tea ka seda, kas kohtupidamine läheb edasi Eestis. Aga mul ei ole väga vahet. Mul on kama kaks, mis minust saab või kauaks pean kuhugi ära minema. Oleksin võinud jääda samasse kambrisse veel nädalateks ja kuudeks. Mul on hea meel, et ma saan teile kõik ära rääkida, nii et mul käed ei värise. Aga mul on muidugi väga raske rääkida Antiga, tiimikaaslastega, toetajatega, emaga, vanaemaga, kelle süda on murtud.»

Ja nii edasi ja nii edasi (loe täisversiooni selgitustest järgmiselt paarisküljelt).

Ainult ühel puhul hakkab Tammjärve hääl värisema ja juttu sigineb väljend «ma ei tahaks sellest rääkida». See on siis, kui kõlab palve kirjeldada vestlusi lähedastega.

«Ütlesin emale ja isale, et nemad ei ole mind selliseks kasvatanud. Ma ei kujuta ette ausamaid inimesi kui nemad. See ei ole nende peegelpilt ja minu lastetuba,» räägib karistust ootama jääv (eks)sportlane.

Veerpaluga rääkis dopingust harva, Alaveriga tihemini

Mida aeg edasi, seda enam tekib tunne, et Veerpalu(de) ja Alaveri kujuteldavad inimkehad viibivad samuti ses klassiruumis. Aga nende häält pole millegipärast kuulda.

«Sellest teadis lisaks Alaverile loomulikult Andreas Veerpalu. Ja tema isa,» poetab Tammjärv. «Andreasega rääkisime sel teemal suhteliselt harva, siis kui oli vajadus. Ta liitus sellega hiljem, aga mitte minu soovitusel. Alaveriga suhteliselt tihti, kui viimane aasta välja arvata.»

Ma ei tea, kas ma suudan Mati Alaveriga veel kunagi ühtegi sõna vahetada.

Asugu täpne tõde kus tahes, Team Haanja viimaste aastate «edukas» koostöö Kasahstani tiimiga – kelle staarsportlane Aleksei Poltoranin osutus Tammjärve ja Veerpalu juuniori kombel valemänguriks – on saanud täiesti uue, valgust kartva värvingu.

Tammjärv tunnistab, et kasutas keelatud tegevuseks isiklike sponsorite vahendeid. Summade kohta lausub: «Küllaltki suured.» Mõni leping sätestab ka karistuse keelatud teele asumise korral. «Ma ei tea veel, mida see mulle tähendab. Olin 36 tundi nelja seina vahel, ei ole jõudnud neile asjadele veel mõelda.

Jah, oli vahepeal mõtteid, et ma astun sealt välja. Aga plusse-miinuseid kaaludes leidsin, et tahan jätkata. Täna loomulikult kahetsen, aga…» jätab ta mõtte lõpetamata. Veidi hiljem lisab: «Inimene harjub, muutub kalgimaks. Ka Saksa arst andis kogu oma oleku ja professionaalsusega mõista, et vahelejäämise varianti ei ole.»

Saarepuu: olen šokis ja mu elu on rikutud

Samal ajal kui Tammjärv püüab viimase ligi kolme aasta sündmuste tagamaid selgitada, põrnitseb Saarepuu enamasti toa paremat ülanurka.

«Šokk!» ütleb ta siis, kui Tammjärv, keda ta ise oli alles mõne päeva eest Eesti koondise liidriks nimetanud, lõpetab. «Kuidas ma sain nii rumal olla…?! Mulle tundus Kareli areng normaalne, ta ei hakanud ju kohe kuue sekka sõitma. Ma tõesti ei tea, kuidas ma suudan selle ära seedida.»

Suusaliidu president Andreas Laane lausus, et sportlaste süüdistuste saamise korral ei näe ta võimalust, mis lubaks Saarepuul peatreenerina jätkata. «See on nende otsus, aga mina mingilgi määral enda süüd siin ei näe. Ma ei saa selles vastutust võtta. Samuti kaitsen sportlasi, kellega koostööd teen, ning usun, et Raido (Ränkel) ja Markoga (Kilp) jätkan kindlasti.»

---

Otsekaamerad sulgunud, nõjatub Saarepuu seinale ja pühib silmi.

«Mul ei ole sõnu, mida ma läbi elan. Tahaksin karjuda või vihastada, aga ma ei oska. Mu elu on rikutud. Nagu ka nendel, kes selle eest vastutavad, aga vastutust ei võta. See ongi kõige hullem.»

Kui jutt jõuab veel kord Mati Alaveri ja Andrus Veerpaluni, pihib Saarepuu: «Ma ei tea, kas ma suudan Matiga veel kunagi ühtegi sõna vahetada. Ütlesin seda hommikul ka Karelile. Andruse vastu puudub mul aga austus. Mul ei ole mingit tahtmist rääkida ka Andreas Veerpaluga, sest ta on põhimõtteliselt harjutanud Andruse plaanide järgi.»

Dopingugrupeeringu liige väisas ka Otepää MKd

Postimehe andmetel külastas jaanuaris Otepää MK-etappi üks Karel Tammjärve ja Andreas Veerpaluga koostööd teinud Saksa tohtri Mark Schmidti käsilastest.
Usaldusväärse allika kinnitusel oli üks neist võistlustest, mida Schmidti grupeeringu liige viimasel ajal väisas, tänavu jaanuari keskel peetud Otepää MK-etapp. Teatavasti tegi Tammjärv koduõuel selle talve parimad sõidud, saades sprindivõistluses 16. ja 15 km eraldistardis klassikasõidus 18. koha.
Otepääl ei käinud jõugu juht Schmidt, vaid üks tema alluvatest – mees, kellest Saksamaa meedia on kirjutanud Sven M-i nime all. Ametlikus igapäevaelus töötas ta Erfurti kiirabis parameedikuna, kuid nüüdse ulatusliku politseioperatsiooni käigus oli üks neljast kinni peetud Schmidti grupeeringu liikmest. Kõik neli viibivad siiani vahi all: Mark Schmidt Münchenis, Sven M. samuti Saksamaal Suhlis ning Schmidti isa ja teadmata nimega meditsiiniõde Innbruckis.