Max Hauke ja Dominik Baldauf räägivad suu puhtaks

Dominik Baldauf ja Max Hauke

FOTO: EIBNER/EXPA/Juergen_Feichter / www.imago-images.de/Scanpix

Dopingupatused Austria murdmaasuusatajad Max Hauke ja Dominik Baldauf rääkisid Austria väljaandele Krone antud intervjuus oma hiiglaslikust rumalusest, dopingutee algusest, treeneritest, lihtsatest meetoditest ja paljust muust.

Küsimusele kuidas nad ennast tunnevad, vastas Dominik Baldauf, et ta ei saa ikka veel päris täpselt aru, mis juhtunud on. Max Hauke lisas, et on emotsionaalselt väga sügavas augus, kust on keeruline välja ronida.

Baldauf: «Mina elan väikeses külakeses. Tunnen, et olen oma inimesi petnud ning teeninud nende põlguse.»

Hauke:«Samas oleme ka toetust leidnud. Isegi oma suusatajatest kolleegidelt. Ainus mida me teha saame, on rääkida tõtt. Et oleme hakkama saanud suure rumalusega. Meie jaoks on tippspordiga kõik. Peame nullist alustama.»

Kuidas edasi?

Hauke: «Ma tean, et see kõlab naljakalt, kuid ma päriselt ka tahaks meditsiini õppida.»

Baldauf: «Ma loodan, et vaatamata sellele, mis on juhtunud, ma saan jätkata oma õpinguid politseiakadeemias. Mu unistus on saada uurijaks, lahendada suuri ja keerulisi juhtumeid.»

Te võite ju alustada oma juhtumist

Baldauf: «Meil ei ole enam midagi varjata.»

Hauke: «Et te paremini mõistaksite, oleme lapsepõlvest saadik pühendunud murdmaasuusatamisele.»

Baldauf: «Kuid 2015. aastal märkasime, et vaatamata sellele, et me pingutasime sada protsenti, said meie tulemused tagasilöögi. Loomulikult see rõhus meid. Me rääkisime sellest palju.»

Ainult teie kaks?

Hauke: «Jah. Me oleme parimad sõbrad juba pikka aega. Alates 2005. aastast kui kuulusime Austria juunioride koondisesse. 200 ööd aastas magame ühes toas. Me teame teineteisest kõike.»

Kuidas te dopingutarvitamisega algust tegite?

Baldauf: «2016. aastal kohtusin Johannes Dürriga, see oli pisut pärast tema esimest dopinguskandaali. Töötasime koos Viinis tollis ja mõnikord läksime koos trenni tegema. Loomulikult me rääkisime mitmetest asjadest ja muuhulgas tuli jutuks ka see, et meie sportlikud tulemused ei taha sugugi paraneda. Dürr ütles, et ilma dopinguta pole võimalik tippu jõuda ning et tema tuttav arst Erfurdist võib meid aidata.»

Hauke: «Mul ja Dominikil mõlkus see variant kogu aeg meeles. Ja lõpuks otsustasime arstiga ühendust võtta. See oli meie allakäigu stardipauk.»

Baldauf: «Eelmisel suvel, 2018. lasime endalt vere välja võtta. Ja talvel, enne võistlusi lasti veri meile sisse tagasi.»

Hauke:«Kõik oli äärmiselt professionaalselt organiseeritud. Me suhtlesime arsti ning tema tiimiga ettemakstud kõnekaartidega, mitte oma numbritega. Kui meil oli vaja verd sisse panna, siis alati oli naabruses mõnes hotellis vajalike oskustega meeskond, kes meile nõelad külge pani.»

Kas keegi neid torkejälgi mitte kunagi ei märganud?

Baldauf: «Tavaliselt katsime need pikkade varrukatega.»

Hauke: «Meie treenerid ja meeskonnakaaslased ei kahtlustanud midagi.»

Kas te ei kartnud, et teie mustad teod tulevad päevavalgele?

Hauke:«Muidugi kartsime. Kuid miskitmoodi õnnestus meil elada kaksikelu. Tagasi vaadates tundub isegi hirmutav, et kuidas mul õnnestus oma tegusid varjata. Mind pole peale võistlusi ühtegi korda kontrollitud.»

Baldauf:« See on groteskne: ühelt poolt elasin ma pidevas hirmus, kuid teisalt tundsin end üsna turvaliselt. Mindki on peale võistlusi testitud vaid korra.»

Ja test oli negatiivne?

Baldauf:« Jah, loomulikult. Piisab kui peale võistlust juua klaasike soolavett, mis lahjendab verd niipalju, et näidud tunduvad normaalsetena. Kui sa jääd tavapärasel testimisel veredopinguga vahele, pead sa olema idioot.»

Nüüd kutsutaksegi teid mõlemaid ju murdmaasuusatamise idiootideks?

Hauke: «Seda tehakse täiesti õigustatult. Me anname endale aru, et me oleme tekitanud korvamatut kahju. Nii Austria spordile kui ka kodusele MM-le.»

Baldauf: «Me palume vabandust selle hävingu eest, mille me oleme põhjustanud. Kahetseme, et panime dopingut.»

Kuid aastaid lõikasite sellest kasu

Hauke: «Mitte nii palju kui me lootsime. Oli sõite, kus me suusatasime kehvasti, vaatamata sellele, et olime dopingut kasutanud.»

Baldauf: «Ja rahaliselt oli niikuinii kõik hullumeelne. Pidime ropult kokku hoidma ning ka siis ei jätkunud muudeks asjadeks raha. Selle organisatsiooni teenused olid väga kallid.»

Oli teil plaanis dopingust loobuda?

Baldauf: «Vandusime Maxiga teineteisele, et pärast seda hooaega on vereülekannetega kõik.»

Hauke: «Meil oli kuidagi selline tunne, et ega see hästi ei lõppe.»

Ja lõpp on üllatav?

Baldauf:«Jah, täiesti. Ma olin just omadega mäele saamas. Tegin parajasti trenni kui Cobra inimesed  (Austria politsei eriüksus) olid ühtäkki ümberringi ja mu kinni nabisid.»

Hr. Hauke ​​– teie kinnipidamine oli iseäralik – teil oli nõel veenis, kui teid vahistati

Hauke: «See on tõsi. Kuid tundsin vabanemist. Et mul pole enam ei oma sõbrannale ega kellegile teisele vaja valetada. Valega elada pole just hea tunne.»

Baldauf:«Ma tunnen samamoodi. Ja nüüd ma tean – doping oli mu elu suurim viga.»

Tagasi üles