Karel Tammjärv: tagantjärele ei tundu mu valed usutavad

Eesti murdmaasuusatajad Karel Tammjärv ja Algo Kärp rääkisid Kanal 2 saates «Radar» dopingutarvitamisest.

Kärbi sõnul teadsid mehed väga hästi, millega tegelesid. Seetõttu rääkisid nad dopingujutte nii vähe kui vaja. Ometi ei mäleta kumbki väga päeva, mil Mati Alaver neile dopinguarsti kontakti vahendas. Tammjärv nentis, et äkki mälu lihtsalt blokeerib, sest tegu polnud kangelasliku teoga.

Kuid kas veredoping oli ainus, mida arst Mark Schmidt eestlastele pakkus? «Võib-olla jutuks tuli, aga ta müüs ikkagi enda teenust,» ütles Tammjärv.

Tammjärve sõnul ei paistnud esialgu välja, et Schmidti klientuur sedavõrd suur oleks nagu praegu räägitakse. «Ta kunagi ei rääkinud, kui palju tal neid kliente on. Ta pigem jättis mulje, et ta väga laia äri ei aja. Nüüd saan aru, et ta korjas igalt poolt päris korraliku hunniku.»

Nii Tammjärv kui Kärp möönavad, et tõenäoliselt poleks nad seda teed läinud, kui dopinguarstist oleks neile rääkinud keegi muu peale Alaveri. Samuti oleks meeste dopingutarvitamine jäänud saladuseks, kui poleks olnud saatuslikku kolmapäeva Austrias.

Ning kui nad oleksid Alaveri vahendatud kontaktist keeldunud, poleks nad sellest jutuajamisest kellelegi rääkinud. «Tol hetkel poleks ilmselt kellelegi rääkima läinud. See on spekuleerimine, aga ilmselt mitte. Ma ei oleks arvanudki, et ta kellelegi teisele seda vahendanud oleks. See olekski jäänud jutuajamiseks, millest me oleks lihtsalt keeldunud, » ütles Kärp.

Tammjärve sõnul oli dopingutarvitamise juures raske valetada, sest talle endale tundusid tema valed väheusutavad. «Suuremaid kui väiksemaid valesid välja mõeldes ei tundunud mulle minu jutt üldse usutav. Vähemalt selle teadmise valguses, mis mul endal oli. Kuigi ma harjusin selle tegevusega rohkem, polnud see minu jaoks hommikusöögi söömine. Võistlustel, kus ma abi kasutasin, olin palju rohkem stressis. Kui võistlus oli läbi ja veri jälle vahetatud, oli kergendus, et mul pole ühtegi märki enam küljes. Sain jälle paar nädalat rahulikult elada, kuni tuli järgmine võistlus, kus tuli jälle asja organiseerima hakata, et keegi midagi kahtlustama ei hakkaks.»