Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/15/11869828t1hc051.jpg)
/nginx/o/2019/03/15/11869828t1hc051.jpg)
Inimene on aastatuhandeid pidanud käima jahil – ellujäämiseks kütiti loomi, linde, kalu. Tänapäeval on tekkinud uus jahivorm – kasvõi kolmeks-neljaks tunniks mõnutunde ehk kaifi saamiseks käiakse trennis. Regulaarne treenimine ei tähenda midagi halba. Seda võiks teha igaüks meist, kuid kõik peaks olema mõõdukas.
Igas treeningprotsessis on kaks osa: esmalt kehaline treening ja seejärel taastumine. Neist viimase alla kuulub vähemalt tervisespordis nädalas ka kaks-kolm puhkepäeva.
Käesolevat artiklit ajendas kirjutama just trennikaifi jahil olevate tervisesportlaste arvu kasv. Neid inimesi kohtab üha rohkem haiglates kardioloogide, endokrinoloogide, kopsuarstide, ortopeedide ja teiste spetsialistide ukse taga. Väga palju ka spordiarstide vastuvõtul.