PM Belfastis. Reimi katsetused enne uut valiksarja luubi all
21. märts 2019, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/21/11883400t1haf07.jpg)
Täna õhtul Põhja-Iirimaal EM-valiksarja alustav Eesti jalgpallikoondis läheb katsumusele vastu teadmises, et sügisesed ja talvised katsetused kulgesid alla-üles trajektooril.
Kolmes viimases mängus suudeti kaotusest hoiduda, ent kahes neist (Islandi ja Soomega) punkte ei jagatud ja lõviosa põhimehi ei kasutatud. Seega keskendub järgnev ülevaade sellele, kuidas Martin Reimi taktikalised otsingud Rahvuste liiga kuues mängus õnnestusid ja milliseid tarkusi võiks neist EM-tsüklisse kaasa võtta.
Eesti – Kreeka 0:1 5-4-1 skeemi kasutav Eesti jääb Kreekale alla kõiges. Külalised kasutavad oskuslikult kogu väljaku laiust, tirivad niiviisi meie kaitse laiali ja tekitavad sinna auke. Tänu pressingule saavutatakse kesktsoonis ülekaal, mida eriti tõhusalt kasutavad ära kaks Kostast, Fortounis ja Mitroglou.
Avapoolajal puuduvad Eestil loovas plaanis igasugused lootused, teisel üritatakse liine kergitada ja kõrgemal palli võita. Tagajärg on üsna omapärane, aga mitte imekspandav: karistusalasse tehakse vastasest märksa enam sööte (37-19), kuid sealt jõutakse löögile vaid korra, kaotades 18st duellist koguni 15.
Eesti paremad InStati näitajate alusel: Aksalu 286, Kams 230, Ojamaa 223.
Soome – Eesti 1:0 Mängupilt paraneb, tõhusus mitte. Pallivaldamine on võrdne, Eesti jõuab rohkem nii vastase väljakupoolele (71-58) kui –kolmandikule (54-43), ning sooritab 20 lööki Soome 13 vastu, kuid need lähevad teele keskmiselt 28 meetri (!) kauguselt. Tipuründaja Sergei Zenjov kaotab duellid või jääb suluseisu, talle pole ka piisavalt toetust. InStati raport kuulutab kuivalt, aga karmilt: «Eesti on äärmiselt ebaefektiivne ka standardolukordades.»
Soome ei häbene peamiselt pika palli taktikat pruukida, kuid vahe tulemuslikkuses on märkimisväärne. Väljakuperemehed leiavad ründajaid Teemu Pukkit ja Jasse Tuomineni märksa enam. Nende koostöö, liikuvus ja (söödu)kiirus valmistab Eesti kaitsjatele pidevalt ja lõpuks ka saatuslikult peavalu.
Eesti paremad InStati näitajate alusel: Klavan 258, Mets 252, Aksalu 248.
Eesti – Soome 0:1 Rohket kõneainet pakub «Reimi revolutsioon». Viiemehelisest kaitseliinist saab neljane, Henrik Ojamaa nihkub paremalt äärelt vasakule, Rauno Sappinen saab võimaluse edurivis ja Sander Puri nr 10 positsioonil.
Tulemus? Eesti on parem nii triblamise kui kahevõitluste näitajates, kuid lõviosa neist saadakse kirja sügaval oma väljakupoolel. Puuduvast ründeteravusest annab aimu ümmargune null võtmesöötude lahtris. Soome valdab kannatlikult palli (68-32%; keskmine aeg 17 sekundit vs. 8) ja Pukki jõuab lõpuhetkil taas sihile. Valusalt, aga igati teenitult.
Eesti paremad InStati näitajate alusel: Tamm 256, Puri 254, Teniste 250.
Eesti – Ungari 3:3 Soome vastu pruugitud 4-1-4-1 asetus muutub nüüd 4-2-3-1ks. Eesti rõhub kiiretele üleminekutele pärast palli võitmist ja on selles äärmiselt efektiivne – nii sünnivad kõik kolm väravat, ehkki paar neist õnne kaasabil. Sedapuhku alumise poolkaitsjana tegutsev Karol Mets jagab häid sööte (56, enim meeskonnas, paljud neist ettepoole); ladusalt toimib Ojamaa ja Konstantin Vassiljevi koostöö (teevad omavahel 11 täpset söötu); mõlemad äärekaitsjad toetavad rünnakut; Henri Anier leiab Ungari kaitseliini taga ja äärtel oskuslikult ruumi ja tõuseb kahe tabamuse peaarhitektiks.
Madjaritele surutakse oma mäng ja tahe peale ning võit on käeulatuses, ent selle röövib nii õhus kui maas võimas Adam Szalai (18 võidetud palli ründefaasis). Lõpuks mängib ta meie keskkaitsjad standardolukordades toore jõu ja meisterlikkusega üle.
Kokkuvõtteks võime tõdeda: kahetsuse hinge jättev, aga julgustav viik.
Eesti paremad InStati näitajate alusel: Anier 266, Ojamaa 261, Vassiljev 257, Luts 234. Terve algkoosseis saab 200st kõrgema reitingu.
Ungari – Eesti 2:0 Reim jääb ka Budapestis truuks Tallinnas punkti toonud asetusele. Kuid päevad pole vennad: Madis Vihmann saab mängu alguses kohe hea võimaluse, kuid sellega meie pidu ka lõpeb.
Ungari avaldab koduplatsil survet märksa kõrgemalt ja sunnib Eesti rohkele tehnilisele praagile (36 pallikaotust oma väljakupoolel). Ragnar Klavani ja Metsa puudumine annab eriti loovas plaanis valusalt tunda. Jõuame palliga vastase karistusalasse vaid neli korda, Vihmanni pealelöök jääb ainsaks. Ungari surub Eesti rünnakud peamiselt vasakule, kuid erinevalt Tallinna-mängust ei jõua Vassiljev Ojamaad piisavalt kiirelt toetama – tulemuseks Ojamaa kuus pallikaotust oma platsipoolel. Äärte ja keskvälja koostöö on üleüldse puudulik.
Kaitses ei saada võõrustajate rohkete liikumiste ja kohavahetustega kuidagi hakkama. Ehkki Artjom Dmitrijev on palli võites edukas, jäädakse kokkuvõttes selgelt trammi alla. Turniiri kindlaim ja näotuim kaotus.
Eesti paremad InStati näitajate alusel: Tamm 262, Vihmann 255, Teniste ja Luts 231.
Kreeka – Eesti 0:1 Reim kolib tagasi 5-4-1 skeemi manu ja paneb Euroopa eksmeistri siruli tema enda relva ehk tiheda kaitsega.
Kreeka valdab palli 73% ajast ja teeb 775 söötu Eesti 219 vastu, kuid peab leppima kauglöökide või tsenderdustega, mille lahendamisel näitab Sergei Lepmets meistriklassi. Kindlalt ja rahulikult tegutseb ka terve kaitseliin, eriti Nikita Baranov ja Joonas Tamm (vastavalt 16 ja 13 vaheltlõiget; kumbki ei loovuta oma poolel ka kordagi palli).
Väljaku teises otsas võtab trio Zenjov-Luts-Sappinen täieliku maksimumi: viiest löögist kolm jõuavad väravaraamistikku, kuni Sappinen sunnib kreeklased eksima. Läbi õhtu vabu tsoone otsiv ja ka leidev Sappinen teeb sootuks teravama etteaste kui kodus Soome vastu, eriti ladusalt toimib ta koostöö Zenjoviga.
Eesti paremad InStati näitajate alusel: Lepmets 325, Tamm 266, Kallaste 255, Luts 251, Lepistu 245.
Selle mehise võitluse ja väärt võiduga on igati hea uuele valiksarjale vastu minna. Ent juba täna õhtul alates kella 21.45-st saabub tõe hetk, kus ajalugu vähimatki ei maksa. Postimees toob Belfastis toimuva otseblogi ja mängujärgsete arvamuste kaudu mõistagi lugejateni.